Skip to main content

suvelõpu tegemistest

Nüüd olen siis jälle tööl tagasi ja on kiire ja tuleb sügis ja õhtud lähevad ruttu pimedaks, aga kirjutan natuke sellest, mis juhtus siis, kus ma viimati augusti keskel pooleli jäin, sest siis oli tegelikult veel suvi ja soe ja mõnus. Ega praegu ka veel väga hull ei ole, tegelikult. Aga pimedaks läheb küll kiiresti.

Aga augusti keskel tuli siis mu välismaal elav õde koos kahe oma lapsega meile külla. Ta mees ja kolmas laps seekord ei tulnud. Nad väga kaua ei olnud siin, umbes 10 päeva. Käisime paaril korral koos lõunat söömas ja siis ka koos Jaan Tätte kontserdil Antoniuse õues, see oli tore ja siis saime veel paaril korral vanemate pool kokku. Tahtsin neid endale ka külla kutsuda, aga ei leidnudki selleks sobivat hetke, seega see jäi järgmiseks korraks. 

Pärast seda käisime veel korra koos emaga kontserdil, Eeva ja Villu Talsit kuulamas, see oli väga vahva kontsert, nad mängisid tuttavaid lugusid ja teisi toredaid lugusid ja rääkisid vahepeal jutukesi ja väga tore oli, igatahes. 

Natuke kontserdimelu
Tätte laulis ka ühte uut laulukest, kus räägiti talvest ja loomakestest lumises metsas ja kus refräänis oli palju ohhoosid, see meeldis mulle ka väga. 

Nii, mida ma siis veel tegin... soojadel ilmadel käisime ikkagi kohvikus istumas ja ilma nautimas. Siis vahepeal tuli õepoeg külla ja ajasime temaga juttu. 

Siis eelmisel nädalal käisime R-ga koos deidil, tema lemmikkohvikus, Sheriff Saloonis, kus oli avatud ka väliterrass. Huvitaval kombel olime seal päris kahekesi, kuigi sees olid küll suured seltskonnad, aga oligi tore niimoodi omavahel olla. 

Ja eelmisel pühapäeval, kui oli ka ilus ja soe, käisime ema-isaga üle hulga aja Botaanikaaias. Kevadel ja suve alguses käisime seal pea iga nädal korra, aga nüüd oli pikem paus sisse jäänud. 

Comments

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.

Leib lendab, kohupiim kargab

Lahe Infotehnoloogia Koolis prax oli täna. Me mängisime robotitega. Sellistega, millel olid rattad ja mis sõitsid ringi. Ja siis oli põrandale ette tehtud rada, mille nad läbima pidid. Lahe. :) Muidugi klass oli selline, nagu on üks klass, kus on vähemalt 20 arvutit, päike, mittelahtikäivad aknad ja olematu konditsioneer. ;) Aga lahe oli ikka. Mmm jah. Ma ei taha täna õppida. Viimne hingetõmbepaus enne tulevat sprinti... homsest kolmapäevani. Ehh. Aga täna on reede. Reede õhtu lausa. Ja reede õhtul on masendav õppida. Ma olen seda muidugi teinud. Näiteks ükskord oli mul pühapäeval eksam. See oli veel masendavam. Aga kõige masendavam oli tol korral siiski see laupäev seal reede ja pühapäeva vahel, mille ma kah õppides veetsin. Eksam oli 12. juunil. Ma läksin veel taksoga, sest bussi nii vara ei läinud. Plehh. Eile õhtul sain ma jälle millegi suurepärasega hakkama. Nimelt ma sõin kohupiima. Kodujuustu. Leival. Ja ühel hetkel söön mina lõbusalt oma kodujuustuleiba ning siis korraga järgm...