Skip to main content

Kalad

Täna oli väga imelik ja segane unenägu. Mingil hetkel käisin ma arsti juures uurimas, et kas ma ikka tohin veini juua. Tohtisin. Ja siis mingil hetkel ma kõndisin puust lamamistool kaenlas ja otsisin seda ruudulist tuba, kuhu ma selle jätta saaks, sest selgus, et ma ei pidanudki veel tol hetkel kooli minema. Ja pärast seda vaatasin ma akvaariumis elektriangerjaid, neid oli kaks ja nad nägid välja nagu vanad lastesukkpüksid. Go figure..

Ükspäev mul ei tulnud meelde, kuidas on eesti keeles ambush ja siis ma püüdsin seda emale seletada - see on see, kui sa peidad end põõsa taha ja siis hüppad sealt välja ja karjud. ;)

Nimekiri kaladest, keda ma söön: tuunikala, lõhe, forell, kilu (aeg-ajalt) ja siis need kalad, kes on tuntud krabipulkade nime all. Võimalik, et on veel keski, aga präägu ei tule meelde.

Hmm... ma lugesin selle posti läbi ja taipasin just miskit... ambush on ju am-bush. Põõsas noh, ma ju ütlesin!
Labels:

Comments

sussa said…
Oot-oot... mis arst see sul oli, kes pidi ütlema, kas sa tohid veini juua? Kas see on seotud sellise arsti juures käimisega, millele udu siin vahepeal viitas?

On sul ikka uned.
12:46 pm
suxu said…
Mina ei tea, millele Udu vahepeal vihjas.

Aga see on seotud sellise veini joomisega, mille üle me Oravaga irvitasime.

No unenäod on vähemalt lõbusad. Hea seegi. (Samas on see siis üsna e-paus, et ka sinu unenäod lõbusad on.)

Eee... miks Udu räägib sellisest arsti juures käimisest?
5:16 pm
sussa said…
Ta rääkis ühe oma sõbranna kohta sellisest arsti juures käimisest, mis seostub sellise veini joomisega, millest te oravaga rääkisite.
5:41 pm
suxu said…
Hmm. Kuule jah, rääkis vist isegi minu juuresolekul äkki. Midagi nagu.. koidab.
5:49 pm
sussa said…
Aga kas sa haugi ei söö? Isegi mina söön haugi.
1:35 pm
suxu said…
Maitea ausalt öeldes. Nagu ei mäleta, et oleksin haugi söönud, aga võib-olla ma lihtsalt ei teadnud, et ta haug on. Samas jälle, ega ma tavaliselt tundmatuid kalu niisama ei söö, küsin ikka järele, et kes ta selline on.

Hmm. Ma nägin unes, et ma tahtsin jubedalt sushit. Marvan, et see oli unes. Aga noh, tigudest on see ikkagi parem. :)
4:44 pm
Post a Comment

Popular posts from this blog

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...
Post a Comment
Read more

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)
Post a Comment
Read more

Elu Pontuga

Nüüd oleks vist viimane aeg panna kirja, kuidas need esimesed kaks ja pool kuud meil Pontuga läinud on. Ta tuli meie juurde 28 august ning sellest järgmisel päeval sai just kahekuuseks.  Alguses oli raske. Me ei maganud, me ei söönud, me tegelesime ainult Pontuga. Tol ajal viisime teda kogu aeg õue ka, pärast magamist, pärast mängimist, pärast söömist, ööpäevas u 8 korda. Esimesed ööd magas Pontu minu voodi all, kuid ta on kerge unega ja mina ka, seega mina ei saanud eriti hästi magada. Siis magas ta arvutitoas koos R-ga, kui too öösel üleval oli ja siis ei saanud tema eriti liigutada, kuna Pontu oli täpselt ta tooli taga/all/ümber. Paar ööpäeva koos Pontuga ja siis otsustasime, et vaja ikkagi osta puur ja aedik.  Aja jooksul on nüüd kergemaks läinud ja tekkinud omad rutiinid. Pontu käib nüüd õues enamasti 4 korda päevas. Magab oma puuris/kuudis. Oskab käsu peale istuda ja lamada ja käppa anda. Ning sel ajal kui mul varvas väga valus oli, õppis ta ka ära käskluse "oota". Varb...
Post a Comment
Read more