Skip to main content

Hedda, Anna ja Caesar

Mis on neil kolmel ühist? Tõenäoliselt midagi ikka leiab, kui piisavalt kaua otsida. Mina ei pea üldse otsima, ma lihtsalt kirjutan neist.

Hedda

Mai lõpus oli üks tõsiselt ilus ilm ja just siis läksime me emaga teatrisse. Saimegi mõlemad kleitidega minna; ema tuli veel oma uue kleidiga, mis ta sünnipäevaks sai ja mis on väga kena. Mina panin oma lõpukleidi selga, selle lilla. Võtsin valge salli ka kaasa, mis sobis valge kotiga, aga kohe varsti ma selle kotti panin ja sinna see ka jäi.

Vaatamas käisime Ibseni draamat "Hedda Gabler". Lava äär oli kaunistatud värviliste lehtedega ja etendus algas nii, et üsna pimeaas üsna dramaatilise muusika saatel marssis loo kangelanna lavale, haaras mitu lillekimpu ja viskas need lava äärele lehtede sekka ja siis lõi neid ka jalaga. Kuna me istusime esimeses reas, siis saime natuke pihta ka. ;) Aga ei midagi hullu. Etendus ise oli täitsa hea. Eks sai seal auke kaevatud ja sisse kukutud ja eks mõne tegelase käitumisest saab ka aru, kuigi ise tõenäoliselt nii ei teeks. 

Anna

Anna on siis samuti kirjanduslik kangelanna, kella loo ma sel kevadel läbi lugesin. Lev Tolstoi "Anna Karenina". Alustuseks ütlen, et väga hästi, väga kaasakiskuvalt kirjutatud. Lugesin huviga. Esimese raamatu lõpus olin üllatunud, et asi niisi lõppes, kuna ise arvasin, et lõppeb teistmoodi. 

Teise raamatu lõpp nii üllatav enam ei olnud, kuigi mina tema asemel ei oleks nii teinud. Tegelikult, isegi Anna kahetses oma tegu, aga siis oli juba liiga hilja. Muu osa oli tegelikult mõistetav ja arusaadav, miks asjad läksin nii nagu need läksid. Tänapäeval oleks see kõik tegelikult täiesti normaalne, aga eks tänapäeval on jälle mingid teised olukorrad, mis inimesi hulluks ajavad.

Caesar

Sellest suurest ja tähtsast isikust räägin mina ainult nii palju, et kui olin oma märtsi hapukapsa ampsud ja sellele järgnevad verivorstid ära söönud, siis tegin ära ka maikuu kalendritoidu, milleks oli Caesari salat. Ei teinud päris retsepti järgi, nt peekoni jätsin ära. Ja salatikastme ostsin ka poest, sest hakkan nüüd ma jee mingeid anšooviseid ise purustama. Aga tuli täitsa hea. ;)

Comments

Popular posts from this blog

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

Elu Pontuga

Nüüd oleks vist viimane aeg panna kirja, kuidas need esimesed kaks ja pool kuud meil Pontuga läinud on. Ta tuli meie juurde 28 august ning sellest järgmisel päeval sai just kahekuuseks.  Alguses oli raske. Me ei maganud, me ei söönud, me tegelesime ainult Pontuga. Tol ajal viisime teda kogu aeg õue ka, pärast magamist, pärast mängimist, pärast söömist, ööpäevas u 8 korda. Esimesed ööd magas Pontu minu voodi all, kuid ta on kerge unega ja mina ka, seega mina ei saanud eriti hästi magada. Siis magas ta arvutitoas koos R-ga, kui too öösel üleval oli ja siis ei saanud tema eriti liigutada, kuna Pontu oli täpselt ta tooli taga/all/ümber. Paar ööpäeva koos Pontuga ja siis otsustasime, et vaja ikkagi osta puur ja aedik.  Aja jooksul on nüüd kergemaks läinud ja tekkinud omad rutiinid. Pontu käib nüüd õues enamasti 4 korda päevas. Magab oma puuris/kuudis. Oskab käsu peale istuda ja lamada ja käppa anda. Ning sel ajal kui mul varvas väga valus oli, õppis ta ka ära käskluse "oota". Varb...