Skip to main content

Hedda, Anna ja Caesar

Mis on neil kolmel ühist? Tõenäoliselt midagi ikka leiab, kui piisavalt kaua otsida. Mina ei pea üldse otsima, ma lihtsalt kirjutan neist.

Hedda

Mai lõpus oli üks tõsiselt ilus ilm ja just siis läksime me emaga teatrisse. Saimegi mõlemad kleitidega minna; ema tuli veel oma uue kleidiga, mis ta sünnipäevaks sai ja mis on väga kena. Mina panin oma lõpukleidi selga, selle lilla. Võtsin valge salli ka kaasa, mis sobis valge kotiga, aga kohe varsti ma selle kotti panin ja sinna see ka jäi.

Vaatamas käisime Ibseni draamat "Hedda Gabler". Lava äär oli kaunistatud värviliste lehtedega ja etendus algas nii, et üsna pimeaas üsna dramaatilise muusika saatel marssis loo kangelanna lavale, haaras mitu lillekimpu ja viskas need lava äärele lehtede sekka ja siis lõi neid ka jalaga. Kuna me istusime esimeses reas, siis saime natuke pihta ka. ;) Aga ei midagi hullu. Etendus ise oli täitsa hea. Eks sai seal auke kaevatud ja sisse kukutud ja eks mõne tegelase käitumisest saab ka aru, kuigi ise tõenäoliselt nii ei teeks. 

Anna

Anna on siis samuti kirjanduslik kangelanna, kella loo ma sel kevadel läbi lugesin. Lev Tolstoi "Anna Karenina". Alustuseks ütlen, et väga hästi, väga kaasakiskuvalt kirjutatud. Lugesin huviga. Esimese raamatu lõpus olin üllatunud, et asi niisi lõppes, kuna ise arvasin, et lõppeb teistmoodi. 

Teise raamatu lõpp nii üllatav enam ei olnud, kuigi mina tema asemel ei oleks nii teinud. Tegelikult, isegi Anna kahetses oma tegu, aga siis oli juba liiga hilja. Muu osa oli tegelikult mõistetav ja arusaadav, miks asjad läksin nii nagu need läksid. Tänapäeval oleks see kõik tegelikult täiesti normaalne, aga eks tänapäeval on jälle mingid teised olukorrad, mis inimesi hulluks ajavad.

Caesar

Sellest suurest ja tähtsast isikust räägin mina ainult nii palju, et kui olin oma märtsi hapukapsa ampsud ja sellele järgnevad verivorstid ära söönud, siis tegin ära ka maikuu kalendritoidu, milleks oli Caesari salat. Ei teinud päris retsepti järgi, nt peekoni jätsin ära. Ja salatikastme ostsin ka poest, sest hakkan nüüd ma jee mingeid anšooviseid ise purustama. Aga tuli täitsa hea. ;)

Comments

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.

Leib lendab, kohupiim kargab

Lahe Infotehnoloogia Koolis prax oli täna. Me mängisime robotitega. Sellistega, millel olid rattad ja mis sõitsid ringi. Ja siis oli põrandale ette tehtud rada, mille nad läbima pidid. Lahe. :) Muidugi klass oli selline, nagu on üks klass, kus on vähemalt 20 arvutit, päike, mittelahtikäivad aknad ja olematu konditsioneer. ;) Aga lahe oli ikka. Mmm jah. Ma ei taha täna õppida. Viimne hingetõmbepaus enne tulevat sprinti... homsest kolmapäevani. Ehh. Aga täna on reede. Reede õhtu lausa. Ja reede õhtul on masendav õppida. Ma olen seda muidugi teinud. Näiteks ükskord oli mul pühapäeval eksam. See oli veel masendavam. Aga kõige masendavam oli tol korral siiski see laupäev seal reede ja pühapäeva vahel, mille ma kah õppides veetsin. Eksam oli 12. juunil. Ma läksin veel taksoga, sest bussi nii vara ei läinud. Plehh. Eile õhtul sain ma jälle millegi suurepärasega hakkama. Nimelt ma sõin kohupiima. Kodujuustu. Leival. Ja ühel hetkel söön mina lõbusalt oma kodujuustuleiba ning siis korraga järgm...