Skip to main content

Hedda, Anna ja Caesar

Mis on neil kolmel ühist? Tõenäoliselt midagi ikka leiab, kui piisavalt kaua otsida. Mina ei pea üldse otsima, ma lihtsalt kirjutan neist.

Hedda

Mai lõpus oli üks tõsiselt ilus ilm ja just siis läksime me emaga teatrisse. Saimegi mõlemad kleitidega minna; ema tuli veel oma uue kleidiga, mis ta sünnipäevaks sai ja mis on väga kena. Mina panin oma lõpukleidi selga, selle lilla. Võtsin valge salli ka kaasa, mis sobis valge kotiga, aga kohe varsti ma selle kotti panin ja sinna see ka jäi.

Vaatamas käisime Ibseni draamat "Hedda Gabler". Lava äär oli kaunistatud värviliste lehtedega ja etendus algas nii, et üsna pimeaas üsna dramaatilise muusika saatel marssis loo kangelanna lavale, haaras mitu lillekimpu ja viskas need lava äärele lehtede sekka ja siis lõi neid ka jalaga. Kuna me istusime esimeses reas, siis saime natuke pihta ka. ;) Aga ei midagi hullu. Etendus ise oli täitsa hea. Eks sai seal auke kaevatud ja sisse kukutud ja eks mõne tegelase käitumisest saab ka aru, kuigi ise tõenäoliselt nii ei teeks. 

Anna

Anna on siis samuti kirjanduslik kangelanna, kella loo ma sel kevadel läbi lugesin. Lev Tolstoi "Anna Karenina". Alustuseks ütlen, et väga hästi, väga kaasakiskuvalt kirjutatud. Lugesin huviga. Esimese raamatu lõpus olin üllatunud, et asi niisi lõppes, kuna ise arvasin, et lõppeb teistmoodi. 

Teise raamatu lõpp nii üllatav enam ei olnud, kuigi mina tema asemel ei oleks nii teinud. Tegelikult, isegi Anna kahetses oma tegu, aga siis oli juba liiga hilja. Muu osa oli tegelikult mõistetav ja arusaadav, miks asjad läksin nii nagu need läksid. Tänapäeval oleks see kõik tegelikult täiesti normaalne, aga eks tänapäeval on jälle mingid teised olukorrad, mis inimesi hulluks ajavad.

Caesar

Sellest suurest ja tähtsast isikust räägin mina ainult nii palju, et kui olin oma märtsi hapukapsa ampsud ja sellele järgnevad verivorstid ära söönud, siis tegin ära ka maikuu kalendritoidu, milleks oli Caesari salat. Ei teinud päris retsepti järgi, nt peekoni jätsin ära. Ja salatikastme ostsin ka poest, sest hakkan nüüd ma jee mingeid anšooviseid ise purustama. Aga tuli täitsa hea. ;)

Comments

Popular posts from this blog

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.