Skip to main content

Scheisse!

Ma oleks juba eile kirjutanud, aga kaks korda ühe päeva jooksul tundub natuke palju. Niikuinii olen viimasel ajal usin kirjutaja olnud, kui ainult keegi ka nõnda usin kommija oleks. Aga see selleks, sest hetkel ma tahan veidi ülikooli kiruda.

Peamiselt oma õppekava, mis on koostatud ei tea kunas kiviajal, nii et pooli aineid, mis seal kirjas on, enam ei ole, tundub, teine pool on muteerunud millekski muuks ja otse loomulikult vähemapunktiliseks ning lõpetuseks leiab suurem osa õppejõude, et parim aeg loengute jaoks on neljapäeval kell 12-14. Ning kui ma eile õhtul pärast pikka pingutust ja kirumist ja veel kirumist oma tunniplaani enam-vähem paika sain, nii et mul kaks praksi kuskil ei kattu, siis mis kiri tuli mulle täna postkasti? Sorri, Hajussüsteeme sel semestril ei loeta, võtke midagi muud. Aaaaaaarghhh!!! Ja üleüldse need lollakad kahepunktilised ained, kus tegemist on sama palju või rohkemgi kui neljapunktilistel, aga mille tõttu tuleb hullult rohkem ained võtta ja igal pool on õppejõud, kes leiavad, et parim aeg loengute jaoks on neljapäev 12-14 ja prakside jaoks reedel 10-12. Ja mida peab see vaene üliõpilane siis sellistega tegema! Hulluks peab minema, tundub. Ja kiruma ja kiruma ja kiruma.

Unenäos ei olnudki midagi väga imelikku. Üks imeliku kujuga kurk ainult. Nägi välja nagu kaktus. Hmm...

... ja kiruma ja kiruma ja kiruma...

---
kiruja

Comments

Anonymous said…
Oh sa vaeseke!

Aga neljapäeval kella kaheteistkümnest kaheni on muidu hea aeg küll, jah, olgugi või loenguteks.

Ega ma tegelikult ei oskagi kuidagi kommenteerida, aga noh... ma sooviks siiski ellu jääda, nii et midagi tuli ju kirja panna.
suxu said…
Wow! Ma olin juba peaaegu lootust kaotamas, aga igaks juhuks ikka vaatasin. ;)

Jah, neljapäev kaheteistkümnest kaheni on tõesti hää aeg. :P

Ja tegelt on väga tore, et Hajussüsteeme ei loeta, ma eriti ei tahtnudki toda ainet ja siis oleks liiga kiireks kah vast läinud.

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.

Leib lendab, kohupiim kargab

Lahe Infotehnoloogia Koolis prax oli täna. Me mängisime robotitega. Sellistega, millel olid rattad ja mis sõitsid ringi. Ja siis oli põrandale ette tehtud rada, mille nad läbima pidid. Lahe. :) Muidugi klass oli selline, nagu on üks klass, kus on vähemalt 20 arvutit, päike, mittelahtikäivad aknad ja olematu konditsioneer. ;) Aga lahe oli ikka. Mmm jah. Ma ei taha täna õppida. Viimne hingetõmbepaus enne tulevat sprinti... homsest kolmapäevani. Ehh. Aga täna on reede. Reede õhtu lausa. Ja reede õhtul on masendav õppida. Ma olen seda muidugi teinud. Näiteks ükskord oli mul pühapäeval eksam. See oli veel masendavam. Aga kõige masendavam oli tol korral siiski see laupäev seal reede ja pühapäeva vahel, mille ma kah õppides veetsin. Eksam oli 12. juunil. Ma läksin veel taksoga, sest bussi nii vara ei läinud. Plehh. Eile õhtul sain ma jälle millegi suurepärasega hakkama. Nimelt ma sõin kohupiima. Kodujuustu. Leival. Ja ühel hetkel söön mina lõbusalt oma kodujuustuleiba ning siis korraga järgm...