Skip to main content

Ja nii edasi

Ja imelikud unenäod jätkuvad. :) No vähemalt on nad huvitavad. Ja imelikud.

Üleeile öösel oli maailmalõpp. Jep, täpselt nii. Mingi suur plahvatus käis, leegid lendasid ja kõik inimesed surid maha. Või noh, peaaegu kõik inimesed. Eee, mina jäin ellu. Koos veel mingite inimestega, keda ma päriselt ei tunne. Aga päris puhtalt ma kah sellest maailmalõpust ei pääsenud, lendavad leegid ju ikka ja puha, ma olin pärast seda kuus kuud koomas. Või umbes nii. Igatahes taastusin. Aga elus olin, ikkagi.

Siis eile öösel oli mitu hääd unenägu, või noh, pigem imelikku. Näiteks esimeses sõin ma vahtplasti. Küll röstitud vahtplasti, aga ikkagi vahtplasti, ja see oli vastik. Ei soovitaks. Üldse ei soovitaks. Ja Eva ja Orav olid ka seal ja nad olid kurjajuured, eriti Eva, Orav lihtsalt vaatas pealt ja irvitas. Ja point oli siis selles, et seal oli ka üks tüüp minu teaduskonnast, prääguseks on ta vist juba magistratuuri lõpetanud, ja Eva oli kuidagi nii korraldanud, et kui mina (röstitud) vahtplasti söön, siis too tüüp suudleb mind. :P No saate nüüd aru, miks ma seda vastikut vahtplasti sõin. Jube vastik oli. Aga noh... ;) Ja siis ma sõingi selle ära ja läksin oma väljateenitud suudluse järele ja kõik oli hea ja tore ja rõõmus. Aga siis mina, kurjajuur, leidsin, et nii ikka ei sobi, et ma ei saa lihtsalt mingit suvalist tüüpi suudelda, kui seal mingeid romantilisi tundeid pole. Ja siis ma ütlesin talle ka seda, muidugi lootuses, et nüüd ta ütleb mulle, et ma ikka meeldin kah talle natuke. Aga ta ei öelnud. Päh! Ja musi ka ei andnud. Päh! Ja mina olin veel tema pärast (röstitud) vahtplasti söönud. Päh!!!

Teises unenäos olin ma femme fatale, kes saadeti James Bondi võrgutama. Ja mul läks väga hästi. Me sõime koos hommikust ja ma mürgitasin ta juustu ära. Ja siis ta sõi seda. >:)

Ja siis oli veel selline imelik unenägu, kus Udu ja Papu mängisid palli. Ja nad mängisid seda nii, et Papu seisis Kaarsillal ja Udu ujus Emajões. ;) Aga siis kui mina tahtsin kah sellest lõbust osa saada, läks Udu kuhugi minema ja ma proovisin teda tagasi meelitada, aga ta ei tulnud, ja siis ma mõtlesin ise Emajõkke minna, aga siis läks Papu kah ära, ja üldse kõik ignoorisid mind muudkui.

Täna öösel nii imelik ei olnud. Ma ainult rääkisin ühe pisikese nahkhiirega. Ja siis selle pisikese nunnu nahkhiire emmega. Nad kutsusid mind õhtuks peole, aga ma ei saanud minna, sest mul olid plaanid juba tehtud.

---
Morpheus armastab mind?

Comments

Anonymous said…
Kuidas on võimalik, et sa kõiki oma unenägusid mäletad? Mina küll ei mäleta (ma lugesin küll jah kusagilt, et kui õhtul enne uinumist endale korrata, et ma jätan meelde, mis ma unes näen, siis see jääbki meelde, aga ma unustan ka selle tegemise ära!).

Aga röstitud vahtplast? Peab sul alles seedimine olema!
suxu said…
Ega ma kõiki ei mäletagi. Aga röstitud vahtplasti on raske unustada, isegi kui väga püüda. Väkk! See oli vastik! Õnneks mul too unenägu lõppes enne kui asi kõhuvaluni jõudis. Aga ikkagi!!!

Muuseas, mul kunagi oli tõesti kotitäis vahtplasti, mis nägid välja nagu vahukommid. Sellised ilusad värvilised pisikesed armsad. Ja ei, ma ei maitsnud neid.
sussa said…
No kui oleksid maitsnud, vaevalt, et sa siis praegu veel täie tervise juures oleksid.

Aga kas sa siis tunned unenägudes maitseid? Ma küll ei tunne. Või sa lihtsalt arvasid,e t igasuguse loogika järgi see peaks olema vastik, seega järelikult ta ongi?
suxu said…
Loogika? Unenäos? Ei, aeg-ajalt isegi on mingi kiiksuga asi, mida heal juhul saab isegi loogikaks nimetada, aga tavaliselt on minu unenäoloogika hullem kui Orava ja Udu oma kokku ning jagatud kahega.

Aga tunnen jah unes maitset. Muude asjade hulgas. Millest kõik pole sugugi meeldivad ning antud juhul polnud see maitse kah sugugi meeldiv. Väkk-väkk! Kas sa ei tunne siis unenäos selliseid asju või?

Popular posts from this blog

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...