Skip to main content

sünna vol 2 ja viisakas ämmelgas

Pühapäevane sünna läks väga hästi, seal olid minu sõbrad ka ja mul on toredad sõbrad. R. sugulased on muidugi ka toredad, aga nendega ei ole lihtsalt nii paljust rääkida. Õnneks, nagu ma juba ka kirjutasin, on nad ise piisavalt jutukad. Igatahes jah, meie jäime küll sünnipäeva pidudega rahule.

Nüüd aga paar sõna meie ämmelgast, kes vannitoas võrku punub. Miskipärast ta leiab, et seda on hea teha mitte pimedas taganurgas, vaid kohe ukse juures. Ma ei tea - ja ei tahagi väga teada - mis imepärane elu seal meie vanni all toimub, et ämmelgas seal otsustab passida. Üks kärbes oli kumagi, aga selle sai R. kätte. Üks sääsk ka, aga tema saatust ma ei tea. 

Kui siin nüüd sünnipäevade eelseks puhastuseks läks, siis ma loomulikult imesin selle ämmelgavõrgu ära. Ämmelgas ise oli ka väga viisakas - või hirmunud - ja ei andnud mitu päeva enam näole, nii et ma hakkasin arvama, et äkki tõmbasin tema ka kogemata tolmuimejasse. Aga täna on ta jälle olemas ja uus võrguke valmis. 

Ükskord me ehmatasime (selle, või mõne muu) ämmelgaga teineteist. Mina tegin WC ukse lahti, siis me märkasime teineteist ja mõlemad panime vastassuundades jooksu. Järgmine hommik olime juba palju rahulikumad, mina tegin ukse lahti, vaatasin, et ämmelgas ja panin ukse jälle kinni, et ta saaks rahulikult ära minna. Ma muidu tegelt ämmelgaid eriti ei karda, kui nad mulle just otsa ei jookse. Või kui mulle just ei tundu, et neil on kavas mulle ükskord otsa joosta. Suvel saadame nad küll kenasti rõdule (või aknast alla), aga nüüd on õues juba natuke liiga külm. 

Comments

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.

Leib lendab, kohupiim kargab

Lahe Infotehnoloogia Koolis prax oli täna. Me mängisime robotitega. Sellistega, millel olid rattad ja mis sõitsid ringi. Ja siis oli põrandale ette tehtud rada, mille nad läbima pidid. Lahe. :) Muidugi klass oli selline, nagu on üks klass, kus on vähemalt 20 arvutit, päike, mittelahtikäivad aknad ja olematu konditsioneer. ;) Aga lahe oli ikka. Mmm jah. Ma ei taha täna õppida. Viimne hingetõmbepaus enne tulevat sprinti... homsest kolmapäevani. Ehh. Aga täna on reede. Reede õhtu lausa. Ja reede õhtul on masendav õppida. Ma olen seda muidugi teinud. Näiteks ükskord oli mul pühapäeval eksam. See oli veel masendavam. Aga kõige masendavam oli tol korral siiski see laupäev seal reede ja pühapäeva vahel, mille ma kah õppides veetsin. Eksam oli 12. juunil. Ma läksin veel taksoga, sest bussi nii vara ei läinud. Plehh. Eile õhtul sain ma jälle millegi suurepärasega hakkama. Nimelt ma sõin kohupiima. Kodujuustu. Leival. Ja ühel hetkel söön mina lõbusalt oma kodujuustuleiba ning siis korraga järgm...