Skip to main content

Hametlikult aige

Heia, suxu siin, seekord siis hametlikult aige. Või noh, tegelt juba terveks saamas, sest ma ei tunne ennast enam nagu räbal ja pea ei ole enam kah nii raske, et paneb imestama, miks gravitatsioon ei tööta ja ma veel ikka jalgel püsin. Nojah, enamasti ei püsinudki, vajusin kuskile ja sinna ka jäin. Isegi MacGyverit vaatasin. Ja timukat kah enam ei himusta, sest see jubin (ehk siis mu pea) on nüüd valutamise kah lõpetanud, ja see teine jubin (suu) on õppust võtnud ja sama teinud. Aga miski imelik tunne on ikka sees, et kuidagi imelik tundub. Nojah, juba see on imelik, et ma siin kirjutan, eksole, sest keegi niikuinii ei loe. MA OLEN UNUSTATUD!!! The Forgotten Suxu! Hmm, eksole. Igatahes hommikul ehk kui ma ärkasin ehk siis kell viis õhtul oli palavikku 37 koma 1 koma 5. Präägu on arvatavasti rohkem. Okei, ma ei viitsi enam kirjutada. Tšauki!

-¤-¤-
The Forgotten Suxu
Labels:

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...
18 comments
Read more

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.
11 comments
Read more