Nägin mina üks öö sellist und, et R. kinkis mulle pisikese halli karvapalli, mis oli tegelikult üks pisike ja ülinunnu kassipoeg. Aww. Ja seekord läks nii hästi, et unenägu ei lõppenudki selle koha peal ära, vaid läks edasi, nii et ma sain selle nunnu karvapalliga veel mängida. Wheee!
Päriselt seda muidugi ei juhtu, sest R. on ikka täielik koerainimene. Kui ta peakski mulle kunagi halli karvapalli andma, siis kõige tõenäolisemalt oleks see tolmurull. Neid siin viimasel ajal leidub üsna palju, sest meil pole juba ammu keegi külas käinud ja viimati tuldi nii ootamatult, et suurpuhastus jäi tegemata. See ei tähenda küll seda, et ma üldse ei korista, koristan küll - tänamatu töö see koristamine, kõik mustus ja tolm tuleb muudkui tagasi - aga sinnani ei ole veel jõudnud, et võtaks nüüd tolmuimeja ja tõmbaks kõik põrandad üle. Pigem teeme seda lokaalselt, harjaga ja käsitolmuimejaga, mina vahetevahel lihtsalt võtan tolmurullil kraest kinni ja viin ta prügikasti.
Vahepeal tuli mul selline mõte ka, et äkki võtaks siis koera. Koduloomad pidid väga hästi stressi leevendama ja siis on põhjust jalutamas käia ja koerad on toredad. Aga mingit äkkotsust ma ikkagi ei tee ja ka see mõte sai mitmelt poolt negatiivselt ja pidurdavat vastukaja. Ehk on neil õigus. Oma kalade eest ma ei viitsinud ju küll eriti hoolitseda, lõpuks surid nad ära, sest ma ei puhastanud veepumpa piisavalt tihti.
Ja kui teistest elusolenditest rääkida, siis mu roosike on ka praegu natuke niru. Vahepeal oli ta nii ilus ja õitses, aga nüüd muudkui kuivab, samas muld on jälle märg. Ma ei tea, loodetavasti peab kevadeni vastu, siis mul on plaanis ta ümber istutada. Ega mu kannike (see, mis ema juures on) oli ka vahepeal seda nägu, et mina andsin alla ja ütlesin, et viskame ära, aga ema ei raatsinud ja õigesti tegi, sest ta ärkas tagasi ellu ja on siiamaani korralik, tegelikult isegi palju lopsakam ja uhkem kui enne.
Mis hästi kasvavad on mu mägisibulad, mida peab kastma kord kahe nädala jooksul, sellega ma tulen toime. Ja nüüd on meil ka üks uus roheline toataim lisaks - harilik jõulukuusk. Tegelikult ta ei ole päris harilik, serbia kuusk oli vist, aga ta on potis ja elab ja joob ja ei saa teda ju niisi lihtsalt minema visata. Mõtlesime kevadeks-suveks rõdule viia ja siis järgmiste jõulude ajal jälle tuppa tuua. Eks näis, kuidas sellega läheb.
Mul on muud juttu ka rääkida, aga teinekord siis.
Päriselt seda muidugi ei juhtu, sest R. on ikka täielik koerainimene. Kui ta peakski mulle kunagi halli karvapalli andma, siis kõige tõenäolisemalt oleks see tolmurull. Neid siin viimasel ajal leidub üsna palju, sest meil pole juba ammu keegi külas käinud ja viimati tuldi nii ootamatult, et suurpuhastus jäi tegemata. See ei tähenda küll seda, et ma üldse ei korista, koristan küll - tänamatu töö see koristamine, kõik mustus ja tolm tuleb muudkui tagasi - aga sinnani ei ole veel jõudnud, et võtaks nüüd tolmuimeja ja tõmbaks kõik põrandad üle. Pigem teeme seda lokaalselt, harjaga ja käsitolmuimejaga, mina vahetevahel lihtsalt võtan tolmurullil kraest kinni ja viin ta prügikasti.
Vahepeal tuli mul selline mõte ka, et äkki võtaks siis koera. Koduloomad pidid väga hästi stressi leevendama ja siis on põhjust jalutamas käia ja koerad on toredad. Aga mingit äkkotsust ma ikkagi ei tee ja ka see mõte sai mitmelt poolt negatiivselt ja pidurdavat vastukaja. Ehk on neil õigus. Oma kalade eest ma ei viitsinud ju küll eriti hoolitseda, lõpuks surid nad ära, sest ma ei puhastanud veepumpa piisavalt tihti.
Ja kui teistest elusolenditest rääkida, siis mu roosike on ka praegu natuke niru. Vahepeal oli ta nii ilus ja õitses, aga nüüd muudkui kuivab, samas muld on jälle märg. Ma ei tea, loodetavasti peab kevadeni vastu, siis mul on plaanis ta ümber istutada. Ega mu kannike (see, mis ema juures on) oli ka vahepeal seda nägu, et mina andsin alla ja ütlesin, et viskame ära, aga ema ei raatsinud ja õigesti tegi, sest ta ärkas tagasi ellu ja on siiamaani korralik, tegelikult isegi palju lopsakam ja uhkem kui enne.
Mis hästi kasvavad on mu mägisibulad, mida peab kastma kord kahe nädala jooksul, sellega ma tulen toime. Ja nüüd on meil ka üks uus roheline toataim lisaks - harilik jõulukuusk. Tegelikult ta ei ole päris harilik, serbia kuusk oli vist, aga ta on potis ja elab ja joob ja ei saa teda ju niisi lihtsalt minema visata. Mõtlesime kevadeks-suveks rõdule viia ja siis järgmiste jõulude ajal jälle tuppa tuua. Eks näis, kuidas sellega läheb.
Mul on muud juttu ka rääkida, aga teinekord siis.
Comments