Piparkoogid
Päris detsembri alguses sai piparkooke tehtud ja kaunistatud. Kuna vend ja vennanaine olid ka koos minuga vanemate juures, siis kaunistasime samuti koos. Vend ütles, et teeb kaks piparkooki, siis saab öelda, et tema ka kaunistas piparkooke, aga sattus hoogu ja tegi palju rohkem. Natuke me vaidlesime ka, kui suured augud peavad glasuurikotil olema - mina tegin imepisikesed ja tema lõikas need suuremaks. Tegelikult olidki tema augud õigemad, aga nagu ma ka targutasin, väiksemat auku saab alati suuremaks lõigata, vastupidi aga mitte. Igal juhul oli tore ja kõik piparkoogid tulid ka toredad.
Teater
Käisime emaga jälle teatris, Klassikalise balleti galal. Väga ilus oli. Istusime rõdul esimeses reas ja sealt oli ülevaade isegi parem, kui põrandal esimeses reas. Enne teatrit jõudsime veel korra ka laadalt läbi käia ja peale seda ka kohvikus. Pärast teatrit läksin jälle korraks vanemate juurde ja sealt siis öösel taksoga koju. Nii tegus päev. Järgmisel päeval ma laisklesin niisama ja siis tundus päev u 10 korda lühem olevat.
Jõulušopping
Mulle tegelikult meeldib jõulušoppingut teha. Olen kuulnud küll juttu, et jõulukinkide leidmiseks on tegelikult ju terve aasta aega, aga miskipärast jääb minu puhul see ikkagi alati detsembrisse. Aga seal ma leian selle aja, isegi kui muidu on kiire, sest mulle meeldib kinke mõelda ja otsida ja teha. Seekord ma tegin eeltöö enne kodus ära ja mõtlesin välja, mida kõigile kinkida - ja siis sattusin pool kogemata ("ah, vaatame korra siia kah") sellisesse toredasse poodi nagu Flying Tiger Copenhagen ja teatasin, et ma ostan kõik jõulukingid hoopis siit! Päris nii ma siiski ei teinud, aga sellest poest sain tõesti päris mitu väga huvitavat-toredat-naljakat kingitust.
Lõunakas käisin ka korra ja seal oli just nii kohutavalt palju rahvast kui ma arvasin. Käisin koos ema-isaga, sest nendega on väga tore koos käia, sest me jätsime isa koos meie talvejopedega liuvälja äärde istuma ja siis koos emaga käisime mööda poode ringi, kuni ära väsisime, siis võtsime isa kaasa ja läksime Apollo kohvikusse. Sedamoodi on poodlemine küll väsitav, aga samas ka tore.
R-ga ei ole kunagi nii tore koos Lõunakas käia, sest talle ei meeldi see poodlemise viis, et ah, käime natuke ringi ja vaatame, mida huvitavat on ja siis võtame ühe koogi ja kohvikese. Mina olen aru saanud, et poodides on alati siis toredam käia, kui sa ei otsi midagi kindlat. Seda seda tavaliselt ei ole. Seekord ka tahtsin ma ühte kindlat jõulukinki ja vot just seda ei saanudki.
Jõulud
Laupäeval käisime veel kuuske toomas, sest olime selle üsna hilja peale jätnud. Pealegi oli meil väike vaidlus, millist kuuske võtta. R tahtis kunstkuuske ja mina päris puud, olgu see siis kuusk või nulg vms. Aga lõpuks ma siis leidsin, et ah, minu laiskuse seisukohast võttes ongi kunstkuusk kõige parem, sest seda ei pea kastma, see ei aja okkaid, seda ei pea välja viima.
Läksime siis Bauhofi kuuse järele. Seal oli ka väike draama, ehk siis ma korraldasin keset poodi pisikese stseeni, kui mind oli määramata ajaks (tegelikult u 5 minutiks) korviga üksi jäetud, samal ajal kui R kuhugi kuuske vaatama läks, aga ühe kuuse me lõpuks välja valisime ja koju tõime. Kodus siis võtsime karbi seest välja ja sättisime üles, tuled ja kuulid külge ja nüüd on täitsa kena kuuseke, pole tal häda midagi. Ega see ei tähenda ju seda ei me ei tohi enam kunagi päris kuuske võtta, aga samas on varuvariant alati olemas.
24. ja 25. käisin vanemate juures, kuhu tulid ka mu vend ja kaks õde. Seal siis oli selline tavaline kärarikkas mitmetunnine sööming ja jutuajamine ning ma olin väga üllatunud, et mul ei olnudki pärast sellist tunnet, et ma ei taha nüüd kolm päeva enam süüa. Siis sai ka kinke vahetatud ja uudiseid vahetatud ja niisama mõnusat juttu aetud.
26-ndal olin kodus ja vahetasime R-ga omavahel kinke ja olime niisama mõnusalt koos ja see oli ka tore. R. kinkis mulle ühe pisikese panni, rongimängu (aga mitte selle, mis ma arvasin) ja Kaubamaja kinkekaardi. Mina kinkisin talle mõistatamisvidinad - kaks komplekti, üks puust ja teine metallist mõistatusi, kus tuleb asjandus lahti võtta ja siis uuesti kokku panna. Üldse oli see mu selle jõulu temaatika, ehk siis kinkisin ka peaaegu kõikidele sugulastele selliseid vidinaid. Kõigile need meeldisid ka. Lisaks kinkisin R-le veel värvilise Jenga, mida saab mängida nagu tavalist Jengat, aga ka raskemat varianti, kus veeretad täringut ja peab välja tõmbama just õiget värvi pulga, sellise, mida täring näitab. Siiani oleme seda mänginud u 4-5 korda ja ma pole veel kordagi võitnud.
Vahvlid
Vana-aasta laupäeval käisin vanemate juures vahvleid tegemas. Nimelt sain neilt kingiks vahvliküpsetaja ja otsustasime selle koos järele proovida. Alguses ei olnud must küll suurt abi, aga kui ema mulle mingid puuvillased kindad kätte otsis, siis oli hoopis parem vahvleid koonusesse keerata (loe: siis ma julgesin seda teha). Vahvlid tuleb ju kuumalt ära keerata ja mulle väga ei meeldi kõrvetada saada. Kinnastega oli palju parem. Vahvlimasinaga oli kaasas ka mingi abistav koonus, mida ma ka alguses kasutasin, aga hiljem leidsin, et ilma on palju mugavam. Pärast hakkas ema täidiseks vahukoort ja kohupiima vahustama ja siis ma sain küpsetamisega üksi hakkama, võtsin vahvli ära, keerasin rulli ja siis panin uue portsu tainast asemele.
Vahvlid tulid väga maitsvad. Soolase toiduna oli meil kaks lõhefileed. Ema-isa ütlesid, et ei mäletagi, millal viimati kodus lõhet sai tehtud, seega kui juba, siis juba. Ühe filee tegi ema minu välja otsitud retsepti järgi, apelsinimarinaadis, ja teise tegi majoneesi-tilli kattega. Mõlemad olid väga head. Pärast jõime veel kirsi hõõgveini ka.
Vahvliküpsetaja jätsin veel vanemate juurde, äkki tahab ema veel mõni päev vahvleid küpsetada ja neid mulle ka tuua. :P Nädala sees pole mul niikuinii selleks aega.
Aastavahetus on plaanis vaikselt omas kodus vastu võtta, puhata ja mängida. Otsisin välja ka 2017-nda aasta lubadused, et ehk jõuab veel midagi ära teha. Aga ei jõua. Mis tehtud, see tehtud. Olid sellised üldised lubadused. Mõtlesin korra, et ma enam ei anna uusaasta lubadusi, sest mul ei tulnud ühtegi pähe, aga nüüd vahepeal paar tükki tuli, mitte küll eriti huvitavad ega originaalsed, aga noh, miskit ikka.
Comments