Ehk siis väike ülevaade viimasel ajal tehtud "gurmeeroogadest", nagu R. neid nimetab. Muidugi, tema definitsiooni järgi on gurmeetoit vist iga söök, mis talle ei maitse. Ning jah, järgnevad toidud ei maitsenud talle kahjuks ka. Minu meelest olid kõik jälle väga head.
1) Kanakarri kookospiimaga (Selveri kalendri jaanuari toit)
Sai ka ilusti õigel kuul tehtud. Värskete köögiviljade asemel kasutasin külmutatud, sest kes see ikka talvel neid värskeid köögivilju saab. Pealegi ma olen kuulnud, et kui köögiviljad kohe ja korralikult ära külmutada, jäävad vitamiinid ka kenasti alles. Roog siis koosneski peamiselt kanast, kookospiimast ja köögiviljadest. Maitse ei olnud tõenäoliselt päris õige, sest kana oli juba eelmaitsestatud ja retseptis toodud vokimaitseaine asemel kasutasin ma tom kha supi maitseainet. Aga tulemus oli hea, mulle küll väga maitses. R. võttis minu õhutusel imepisikese lonksu kookospiima ja vaevles pool õhtut kõhuvalu käes. Minu kõht oli rahul.
2) Grillkana banaaniga (Selveri kalendri veebruari toit)
Mina kasutasin siis grillkana kintsuliha, 2 banaani ja peale läks vahukoore-ketšupi-magusa tšillikastme segu - aga kuna poes oli läheneva vastlapäeva tõttu vahukoor otsas, siis ma asendasin selle hapukoore ja piima seguga. Siis läks see ahju (180-190 kraadi 40 minutit). Mulle tulemus väga maitses. Ma juba söömise ja nautimise ajal hakkasin kartma, et äkki R-le ei meeldi, kuna tavaliselt on nii, et kui tuleb mingi uus toit ja mina olen sellest vaimustuses, siis talle ei meeldi see üldse. Nii umbes oligi, kuigi ta sõi oma osast poole ikkagi ära.
3) Hakkliha köögiviljade ja juustuga
See siis natuke omalooming, kuigi mõtte sain "Kiiresti ja maitsvalt" retseptikogumikust. Praadisin pannil hakkliha, siis võtsin korra ära ja panin köögiviljasegu asemele, seejärel viskasin ka hakkliha sekka ja katsin kogu kupatuse riivjuustuga. Mina oli jälle vaimustuses ja juba plaanisin võtta selle toidu meie igapäevasesse nimekirja, aga R. oli teisel arvamusel. Korra tegin seda toitu veel ja siis pidin üksi kõik ära sööma. Nujah.
--
R. kiituseks võib küll seda öelda, et kui ma jälle mõnda sellest "gurmeetoitu" teen, siis ta ei hakka hädaldama, vaid teeb endale rahulikult ise süüa, kas siis röstsaia juustuga või nuudlisuppi. Aga minul on lihtsalt natuke kurb tunne.
Aga teinekord ma teen talle jälle midagi sellist ja siis on ta rahul ja häppi ja mina ka:
1) Kanakarri kookospiimaga (Selveri kalendri jaanuari toit)
Sai ka ilusti õigel kuul tehtud. Värskete köögiviljade asemel kasutasin külmutatud, sest kes see ikka talvel neid värskeid köögivilju saab. Pealegi ma olen kuulnud, et kui köögiviljad kohe ja korralikult ära külmutada, jäävad vitamiinid ka kenasti alles. Roog siis koosneski peamiselt kanast, kookospiimast ja köögiviljadest. Maitse ei olnud tõenäoliselt päris õige, sest kana oli juba eelmaitsestatud ja retseptis toodud vokimaitseaine asemel kasutasin ma tom kha supi maitseainet. Aga tulemus oli hea, mulle küll väga maitses. R. võttis minu õhutusel imepisikese lonksu kookospiima ja vaevles pool õhtut kõhuvalu käes. Minu kõht oli rahul.
2) Grillkana banaaniga (Selveri kalendri veebruari toit)
Mina kasutasin siis grillkana kintsuliha, 2 banaani ja peale läks vahukoore-ketšupi-magusa tšillikastme segu - aga kuna poes oli läheneva vastlapäeva tõttu vahukoor otsas, siis ma asendasin selle hapukoore ja piima seguga. Siis läks see ahju (180-190 kraadi 40 minutit). Mulle tulemus väga maitses. Ma juba söömise ja nautimise ajal hakkasin kartma, et äkki R-le ei meeldi, kuna tavaliselt on nii, et kui tuleb mingi uus toit ja mina olen sellest vaimustuses, siis talle ei meeldi see üldse. Nii umbes oligi, kuigi ta sõi oma osast poole ikkagi ära.
3) Hakkliha köögiviljade ja juustuga
See siis natuke omalooming, kuigi mõtte sain "Kiiresti ja maitsvalt" retseptikogumikust. Praadisin pannil hakkliha, siis võtsin korra ära ja panin köögiviljasegu asemele, seejärel viskasin ka hakkliha sekka ja katsin kogu kupatuse riivjuustuga. Mina oli jälle vaimustuses ja juba plaanisin võtta selle toidu meie igapäevasesse nimekirja, aga R. oli teisel arvamusel. Korra tegin seda toitu veel ja siis pidin üksi kõik ära sööma. Nujah.
--
R. kiituseks võib küll seda öelda, et kui ma jälle mõnda sellest "gurmeetoitu" teen, siis ta ei hakka hädaldama, vaid teeb endale rahulikult ise süüa, kas siis röstsaia juustuga või nuudlisuppi. Aga minul on lihtsalt natuke kurb tunne.
Aga teinekord ma teen talle jälle midagi sellist ja siis on ta rahul ja häppi ja mina ka:
Comments