Skip to main content

mmmuljed

Ma tahtsin sel teemal juba ammu (ehk siis nädal tagasi) kirjutada, aga ei kirjutanud, kuigi oleks ju võinud, sest siis oli mul meeles kah, mis ma öelda tahtsin.

Aga alustame siis sellest Inglismaa-Saksamaa mängust, mis pani mind uuesti küsima, et miks küll on jalgpallis tagurlikud tehnikavihkajatest inimesed, kes ei kasuta korduseid, vaid kohtunikke, kes ei saa aru, et pall läks väravasse, kuigi ta põrkas tagasi latti ja seda teeb ju ilmselgelt vaid pall, mis on väravasse läinud. Mitte et ma seda ennem oleks teadnud, aga mina pole ka ju kohtunik. Õnneks. Igatahes, ma olin nördinud ja pahane. Ja tegelikult küll Saksamaa poolt, aga veel rohkem õigluse poolt, ja see pall läks ju väravasse. Ja Crouchi ei olnudki platsil! Ja siis ma korraga taipasin, et ma ei näegi Crouchi see aasta enam, millest oli küll kahju, aga minu poolehoidu sakslastele see siiski ei kõigutanud.

Siis ma leidsin, et Kaka on tegelikult Brasiilia võistkonna kõige kenam mees, vaatamata oma nimele ja sellele, et ta Tallinnas ära eksis. Mis näitab, et mul on temaga midagi ühist.

Uruguay-Hollandi mängu lõpp oli lihtsalt hirrmus. Mulle hakkas tunduma, et kohtunik ei lõpeta mängu enne, kui Uruguay seisu viigistab. Aga õnneks ta nii kaugele siiski ei läinud.

Saksamaa-Hispaania mängus olin ma küll Saksamaa poolt, aga leian, et see on nende oma süü, et nad terve esimese poolaja lihtsalt uimerdasid. Hispaanlased uimerdasid muidugi kah, aga siiski.

Ja homsel finaalil, mida ma küll arvatavasti ei näe (vähemalt mitte homme), olen ma igatahes Hollandi poolt. Go Käut, Oojee, van Persie, Sneijder ja kõik teised vannid ja ka kõik teised, kes ei ole vannid, aga mängivad Hollandi poolt!

(P.S. Ma tean küll, et Käut ja Oojee ei kirjutata nii.)

Comments

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.

Leib lendab, kohupiim kargab

Lahe Infotehnoloogia Koolis prax oli täna. Me mängisime robotitega. Sellistega, millel olid rattad ja mis sõitsid ringi. Ja siis oli põrandale ette tehtud rada, mille nad läbima pidid. Lahe. :) Muidugi klass oli selline, nagu on üks klass, kus on vähemalt 20 arvutit, päike, mittelahtikäivad aknad ja olematu konditsioneer. ;) Aga lahe oli ikka. Mmm jah. Ma ei taha täna õppida. Viimne hingetõmbepaus enne tulevat sprinti... homsest kolmapäevani. Ehh. Aga täna on reede. Reede õhtu lausa. Ja reede õhtul on masendav õppida. Ma olen seda muidugi teinud. Näiteks ükskord oli mul pühapäeval eksam. See oli veel masendavam. Aga kõige masendavam oli tol korral siiski see laupäev seal reede ja pühapäeva vahel, mille ma kah õppides veetsin. Eksam oli 12. juunil. Ma läksin veel taksoga, sest bussi nii vara ei läinud. Plehh. Eile õhtul sain ma jälle millegi suurepärasega hakkama. Nimelt ma sõin kohupiima. Kodujuustu. Leival. Ja ühel hetkel söön mina lõbusalt oma kodujuustuleiba ning siis korraga järgm...