Mina kuulun sinna koolkonda. Ma võin olla suures saalis, kus on riiulid maast laeni, nii kaugele kui silm ulatub, kõik raamatuid täis... oijah, unistada ju võib. Mul on lauaalune raamatuid täis. See, kuhu lähevad need raamatud, mida ma parajasti loen. Hetkel on mul seal Potter, kaks Twilighti, üks Woolf, üks Papu raamat ja Rootsi novell. Ja siis on mul teises toas laual raamat, mida lugeda, ja riiulis mitu raamatut, mida lugeda, nii mõnigi jälle Papu oma. Nii et mul ei ole puudu raamatutest, mida lugeda. Aga kui ma juba gravitateerun Apollosse - peaaegu oleks bussist maha jäänud - ja seal on soodukas...
:) :) :)
Raamatuid ei ole kunagi liiga palju.
Comments
(Jee! Ma ei olegi ainus, kes minu blogi kommib!)
Aga seal kindlasti juhtub midagi. Keegi ei räägi sellest, kuidas raamatud on lahedad, sest nad on raamatud, mitte sellepärast, et nad on mürgitatud või keegi ajab neid taga.
Kuigi seegi juhtus kõik omakorda raamatus, nii et võib-olla on point hoopis selles.