Skip to main content

mmxiv

Alustame seekord sellest, et mul oli väga tore aastavahetus ning ma olen nüüd õnnelik. :) Uusi lubadusi kirjas veel pole, aga tulemata need ei jää. Uus kalender sai küll seinale. Üritan seekord jälle huvitavaid lubadusi anda. Läinud aasta omad olid üsna... kohe näete.

2013. aasta lubadused:

* täienda oma kokakunstioskusi - mnjah. Põhimõtteliselt täiendasin küll, õppisin selgeks ühe uue koogi, aga see ei olnud vist päris see, mida ma selle punkti all mõtlesin. Näiteks hakklihakastmeni ma veel ei jõudnud. Küll aga sain jõuluks kokaraamatu, mida plaanin sel aastal ka kasutada.

* ole sportlikum (vähemalt suvel) - tjah. Ma ei mäleta, suvi oli nii ammu. Jala ma kõndisin küll. Midagi rohkemat ei teinud. Kas see loeb?

* käi reisil ja tee veel ilusamaid pilte - jah; käisin ja tegin.

* kirjuta Põssat (kasvõi valmis) - valmis ei saanud, aga... ma pean nüüd järele vaatama - viimane peatükk 27. jaanuar. Oih. Tõenäoliselt ma natuke ikka kirjutasin seda. Aga muud kirjutasin ka.

* võimalusel ära ole möku :P - jah, see sai tehtud. Rohkemgi. :D

* käi Palamusel või kuskil mujal ringi - Palamusele ei jõudnud, aga mujal käisin küll. Ringi ka jah. 

* ole muidu mõnus :) - Kas see on nüüd koodnimetus teaterdamisele, unistamisele, kirjutamisele ja joonistamisele? Sest ma otsisin juba oma kevadised teatrikavad välja: Kaunitar ja Koletis (ballett), Paplid Tuules (kerge draama), Grease (muusikal), Uhkus ja eelarvamus (romantiline komöödia) ning Balletigala. Kõik olid väga toredad. Muid asju (unistamine jt) sai ka tehtud. 

Kokkuvõtteks ütleks niisi, et all's well that ends well. :)

Comments

Popular posts from this blog

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...