Skip to main content

meie jõulupuu

Tõime täna kuuse ära. Tegelikult oli plaanis nulg võtta, aga kui müüjatüdruk ütles, et see ei lõhna peaaegu üldse mitte, siis ma mõtlesin punktipealt ümber ja nõudsin kuuske. Järgi mõeldes oleks võinud nulu ka võtta ja see oli minust natuke inetu, et ma niimoodi üksi ümber otsustasin, R-ga läbi arutamata, sest tema oli nulu poolt. Järgi mõeldes... võib-olla järgmine kord suudan ka enne tegutsemist mõelda, kuigi tõenäoliselt mitte. 

Aga kuusk on ka kena, umbes minu pikkune. Ühel pool on vähem oksi, selle panime akna/seina poole. Teisel pool on tihedalt ja palju oksi. Ülespanemisega oli jama, sest ma ei osanud ei jalga sättida ega kuuske üleval hoida, sest see torkis. R-t torkis kuusk ka, tal käsivarred kõik pisikesi sügelevaid täppe täis, ei tea, kas on kuuseokka allergia, või kuuseokka torge mõjubki alati nii. Ma loodan, et need lähevad varsti ära. Igatahes, tema ei hädaldanud nagu mina, pani kuusele ilusti jala külge ja sättis kuuse üles. Koos ehtisime kuuske, mina riputasin kuulikesi ja tema võttis selle videole. Siin on ühed ülilahedad kuuse-ehted, sellised mitmevärvilised käbid, lumega kaetud. Nii nunnud ja peegeldavad valgust ka ilusti. Tavalised ümmargused kuulid olid ka väga ilusad ja armsad. Tulukesi meil (veel?) ei ole, aga võib-olla ei saa ka olema, sest kuusk on ka niisi väga kena. Tulukeste asemel on meil köögis kolmnurkküünal. Ja magamis- ja arvutituba on ehitud jõulukardadega. :)

Kuuselõhn on küll tuntav, ka minu pool-kinnise ninaga. Lubasin R-le, et järgmine aasta võtame nulu, kui ta soovib. Aga sel aastal on meil kena traditsiooniline kuuseke.

Comments

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.

Leib lendab, kohupiim kargab

Lahe Infotehnoloogia Koolis prax oli täna. Me mängisime robotitega. Sellistega, millel olid rattad ja mis sõitsid ringi. Ja siis oli põrandale ette tehtud rada, mille nad läbima pidid. Lahe. :) Muidugi klass oli selline, nagu on üks klass, kus on vähemalt 20 arvutit, päike, mittelahtikäivad aknad ja olematu konditsioneer. ;) Aga lahe oli ikka. Mmm jah. Ma ei taha täna õppida. Viimne hingetõmbepaus enne tulevat sprinti... homsest kolmapäevani. Ehh. Aga täna on reede. Reede õhtu lausa. Ja reede õhtul on masendav õppida. Ma olen seda muidugi teinud. Näiteks ükskord oli mul pühapäeval eksam. See oli veel masendavam. Aga kõige masendavam oli tol korral siiski see laupäev seal reede ja pühapäeva vahel, mille ma kah õppides veetsin. Eksam oli 12. juunil. Ma läksin veel taksoga, sest bussi nii vara ei läinud. Plehh. Eile õhtul sain ma jälle millegi suurepärasega hakkama. Nimelt ma sõin kohupiima. Kodujuustu. Leival. Ja ühel hetkel söön mina lõbusalt oma kodujuustuleiba ning siis korraga järgm...