Skip to main content

eriti unine infopäev ja rikkis küünal

Eelmisel reedel käisin pealinnas infopäeval. Väljasõit oli kell 7, äratus seega kell 6, tegelikult isegi 5.55. Mul oli küll kena plaan minna tuttu hiljemalt kell 11, aga jäin ikka natuke hiljaks, nii pool tundi. Hommikul sain ilusti õigel ajal üles. Natuke kiireks läks minekuga, aga mul läheb kiireks ka siis, kui ma pean kuhugi kella kaheks või neljaks minema. Sõidu ajal püsisin ka kenasti üleval, und polnud ega midagi, aga nii kui pealinna jõudsime tuli uni kah. Infopäeval sai enne algust kohvi juua, mis oli tore, ja küpsist süüa. Tundus, et kõik on jälle korras, aga siis algas infopäev - ja mul tuli selline uni peale. Kõik oli muidu tore ja teema oli huvitav, aga mina muudkui näpistasin ja kratsisin ennast, et ometi mitte tuttu jääda ja norskama hakata. Täiesti kohutav. Vaheajal sai ringi liigutud ja tundus, et hakkas parem, aga nii kui loeng jälle hakkas, pidin mina kohe ära vajuma. Õnneks suutsin kuidagi poolunes püsida ja ma loodan, et keegi teine aru ei saanud. Koduteel olin kusjuures ka kole unine. 

Eile tegin kodus väikestviisi romantikat, ehk siis panin paar küünalt põlema. Ja avastasin, et üks küünal on rikki läinud, kuigi hiljem selgus, et tal olid lihtsalt patareid tühjad. Jep, jutt on minu värvivahetavast LED küünlast. Põletasin siis teisi küünlaid, kuniks sellele uued patareid saab ostetud. Uh, mõelda vaid, patareidega küünal. 

Täna tegin piparkooke. :)

Comments

Popular posts from this blog

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...