Epistole

Mõtlesin, et paneks kirja ka selle, mis ma ülejäänud puhkuse ajal tegin, enne kui meelest ära läheb. Kui ma oleks võtnud nii palju puhkust, kui algselt plaanis oli, siis oleksin ma täna mustas masenduses, et puhkus saab otsa. Tegelikult aga sai see juba nädal tagasi otsa ja eelmine nädal sai jälle tööl käidud. Seega täna ma õnneks ei ole sellises meeleolus nagu nädal tagasi.  Kui me Taanist tagasi jõudsime, oli mul 2 nädalat puhkust veel. Kohe selle esmaspäeva õhtul, kui ma kell 3 öösel olin koju jõudnud, saime ema-isa, venna ja vennanaisega kokku, et koos muljeid jagada ja Taani õlut juua Taani rahvustoidu kõrvale. Järgneva paari päeva jooksul tegelesin ma usinalt kodus laisklemisega, kuigi sorteerisin ka pilte ja kirjutasin eelmist postitust. Siis tuli sõbrannadega kokkusaamine, kus mul seekord oli isegi millestki rääkida.  Järgmine päev läksin linna uusi prille ostma. Mu vanad prilliraamid olid sellised natuke viltuvajunud ja ei püsinud eriti hästi ees, nimelt kippusid ...

Eks see meie suvi ole praegu selline, et tekib soov minna kuhugi kaugele soojale maale. Meie emaga läksime Taani, kus oligi soe ja ilus, vähemalt neil päevil, kui meie seal viibisime. Ilmateade küll ähvardas vihmaga, aga meil on reisidel pea alati ilmaga vedanud ja vedas ka seekord. Üldse oli reis väga tore. Aga nüüd sellest kõigest lähemalt ja pikemalt (vist kohe väga palju pikemalt).  Päev enne reisi, 04. juuli Plaanis oli pakkimine ja sellega tegelesingi. Plaanis ei olnud reisiärevus/rahutus, aga sellega tegelesin ka, ehk siis kui ma parajasti ei pakkinud või pakkimisest ei puhanud, siis ma käisin närviliselt mööda korterit ringi. Ma ei olnudki millegi spetsiifilise pärast mures, vaid lihtsalt üleüldine rahutus. Ühe šoki olin ma juba päev enne saanud, kui avastasin, et mu pass oli lõpetanud kehtivuse eelmisel aastal. No ID-kaart oli olemas ja kehtiv ja korras, aga ma olen alati igaks juhuks mõlemad kaasa võtnud, seega korraks tuli väike ehmatus küll ja peale seda hoidsin oma...