Mõtlesin, et paneks kirja ka selle, mis ma ülejäänud puhkuse ajal tegin, enne kui meelest ära läheb. Kui ma oleks võtnud nii palju puhkust, kui algselt plaanis oli, siis oleksin ma täna mustas masenduses, et puhkus saab otsa. Tegelikult aga sai see juba nädal tagasi otsa ja eelmine nädal sai jälle tööl käidud. Seega täna ma õnneks ei ole sellises meeleolus nagu nädal tagasi.
Kui me Taanist tagasi jõudsime, oli mul 2 nädalat puhkust veel. Kohe selle esmaspäeva õhtul, kui ma kell 3 öösel olin koju jõudnud, saime ema-isa, venna ja vennanaisega kokku, et koos muljeid jagada ja Taani õlut juua Taani rahvustoidu kõrvale. Järgneva paari päeva jooksul tegelesin ma usinalt kodus laisklemisega, kuigi sorteerisin ka pilte ja kirjutasin eelmist postitust. Siis tuli sõbrannadega kokkusaamine, kus mul seekord oli isegi millestki rääkida.
Järgmine päev läksin linna uusi prille ostma. Mu vanad prilliraamid olid sellised natuke viltuvajunud ja ei püsinud eriti hästi ees, nimelt kippusid ära kukkuma, kui ma näiteks alla vaatasin. Kuna need prillid olid oma aja juba ära elanud, mõtlesin ka uued klaasid osta. Olin kevadel ka silmaarsti juures käinud, seega võtsin sealt saadud info kaasa ja lootsin, et sellest piisab. Tuli välja siiski, et see pole päris õige asi, aga õnneks oli prillipoe silmaarstil parajasti vaba aeg, seega ma saingi kohe minna ja õige prilliretsepti ka. Kui te küsite nüüd, kas miinuseid tuli juurde või läks ära, siis ma pean ütlema, et ma täpselt ei tea - miinuseid jäi vähemaks, aga silindreid tuli jälle juurde, seega ma ei saa täpselt aru, mis see kokku annab.
Igatahes, klaasidega oli siis asi korras. Raamid valisin algul välja sellised, nagu olid mul ühtedel teistel vanadel prillidel - väga head ja vastupidavad raamid, sest nondel prillidel kulus lõpuks ära klaas (kaitsekihid koorusid maha), mitte raamid. Aga ma vanadesse raamidesse ei hakanud ka uusi klaase panema, sest minu prillidel on klaasid oma 20 x kallimad kui raamid. Tegelikult, seetõttu võtsin ma seekord ka kallimad raamid, sest tundus imelik, et nii kallid klaasid on nii odavates raamides.
Raamid on päris ilusad ja sellised jõulised ja iseloomuga. Kuna eelmistel prillidel ei olnud klaasi ümber üldse raami, siis võttis natuke aega, et oma uue välimusega harjuda. Need prillid lausa ütlevad, et me oleme prillid, me oleme siin ja me oleme kenad. ;) Prillide kättesaamine võttis mõned päevad aega, aga kokkuvõttes läks üsna ruttu, sest maksimum aeg oli vist lausa kolm nädalat.
Tol pühapäeval tegin ma taas väljamaareisi, ehk siis käisin Valkas. Ja Valgas muidugi ka. Algselt tuli see mõte seoses sellega, et Eestis ei müüda enam üht mu lemmiklimonaadi, Blue Sheep, aga Lätis vist äkki müüakse, seega mõtlesin, et võiksime minna ja vaadata. R. ei tahtnud aga tulla, sest ta pole veel välismaal käinud ja eriti ei taha minna ka, seega kutsusin hoopis vanemad kaasa. 7 aastat tagasi käisin koos isaga ka Valgat uudistamas, emat tookord kaasas ei olnud.
Sõitsime siis rongiga sinna ja hakkasime Läti poole jalutama. Teel tegime pilte ja oli ka äratundmisrõõmu - "me tegime eelmine kord ka siin pilti!"
Lõpuks leidsime piiri kätte ja jalutasime sest rahulikult üle. Piir Valgas on teadagi ainult paar infotahvlit ja üks vanast ajast jäänud piiriputka, kus kedagi enam sees ei istu. Jalutasime siis Valka linna peal ringi ja mõtlesime, et otsime mõne kohviku, kuhu saaks mõnulema minna. Kohvikuid leidsime, aga kuna oli pühapäev, olid need kinni. Isegi Valga poolel olid osad kohvikud kinni. Pärast tulime siis üle Konnaoja tagasi Eesti poolele ja parema võimaluse puudumisel läksime Rimisse Hesburgerisse sööma - see oli õnneks pühapäeval lahti. Hiljem, kui juba Valga peal jalutasime, leidsime mõne lahtise kohviku veel, aga siis oli meil kõht juba täis. Ilm oli ka mõnus. Ühes pargis leidsime ühe kiikuva pingi ja veetsime seal päris kaua toredalt aega, vaadates ringi ja nautides päikest. Isegi uni tuli peale.
Läksime siiski edasi, jalutasime veel natuke ja seejärel võtsime suuna juba raudteejaama poole. Korraks ehmatasime ära, et me ei jõuagi sinna kohale, sest teetööd olid ees, aga jõudsime ikka, kuigi tegime küll ringi. Ja siis sõitsime rongiga tagasi koju. Sinine Lammas jäigi ostmata, kui teda üldse Lätis oli müügil.
Esmaspäeva varahommikul läksin ma füsioterapeudi juurde oma jala- ja seljaprobleemiga. Jalast oli juba juttu, aga selg on ka valus olnud alates 11. juunist, kui ma seal mingi ära tõmbasin või välja venitasin. Eelmine kord läks sarnane häda u 5 päevaga üle, aga seekord mitte. Terapeut soovitas siis massaaži ja kuna meil mõlemal oli vaba aega, mudiski mu selga kohe natuke. Valus oli. Mina arvasin, et ainult ühe koha pealt on valus, aga tema leidis kohe päris mitu valusat kohta ja siis vajutas sinna peale. Lisaks näitas ta mulle kaks võimlemisharjutust, mis ma kodus tegema peaksin. Ja ma olengi neid teinud, ise ka imestan, et nii korralikult (alguses jäi paar päeva vahele, aga viimasel ajal teen ikka iga päev.)
Seejärel jalutasin sealt kesklinna ja käisin natuke shoppamas. Leidsin Ecco kingapoest endale ilusad (ja mugavad!) soodushinnaga lahtised kingad ning ema ärgitusel, kellega ma seal kokku sain, ostsin lisaks ka uued kevad-sügis kingad, sama mudel mis vanadki, sest ma olin just avastanud, et ühel vanal kingal on kanna peal tallas suur auk.
Seejärel ostsin endale ka joogamati võimlemiseks ja läksime emaga kohvikusse.
Järgmine päev ei teinud ma vist midagi, aga siis tõusin jälle vara üles ja käisin nahaarstil ära, hiljem läksin vanematele külla nende uut diivanit vaatama ja päeva lõpus jalutasime kõik koos veel kesklinna ka. Diivan oli ilus, hall ja mugav.
Neljapäeval oli mul juuksuri juures aeg, lõikasin ja värvisin. Jäin sellega natuke hiljaks, sest isa ja õde olid juba kommenteerinud, et küll mul on palju halle juukseid. On jah. Aga neil on rohkem! Värv sai seekord natuke rohkem punane ja vähem lilla - mulle meeldib! Eelmine meeldis ka, aga vahelduse mõttes meeldib see rohkem. Juuksur keeras mulle ka paar lokki ja siis ma läksin rõõmsalt õue, kus puhus kõle tuul ja sadas vihma. Meil oli R-ga plaanis tol päeval õhtul kohtigule minna, aga kuigi ilm läks õhtupoole jälle ilusaks, jäi meil siiski minemata.
Läksime hoopis reedel. Reede hommikul läksin mina aga jälle massaaži, seejärel käisin natuke shoppamas, sest ma tahtsin oma uue juuksevärvi tõttu ka uut pluusi, sellise ilusat helesinist. Juba eelmine päev olin ma seda otsinud, aga seda päris õiget ei leidnud. Üks küll oli, mis nägi kena välja ja tegumood oli ilus, aga - seljas nägi välja nagu haigla ühekordne riietus. Ma ei tea, miks. Nüüd leidsin õnneks ühe sobivama pluusi ka. Seejärel käisin poes ja ostsin emale peterselli ja tordi ja sõitsin vanemate poole neid üle andma. Jäin sinna tegelikult kuni selle ajani, kui me R-ga linnas kokku saime. Läksime kohvikusse Reval, kus polnud enne käinud. Päris okei oli. R tellis burgeri, mina kanasalati ja jäime mõlemad rahule. (Linna parim kanasalat on minu meelest aga kohvikus Muinasjutt.)
Päris seda sõitis R tagasi koju, mina aga läksin uuesti vanemate juurde oma õde ootama, kes siis õhtul Tallinnast külla tuli. Tema puhuks siis see petersell ja tort oligi. Petersell läks Taani rahva poolt valitud Taani rahvustoidu sisse - kartul ja liha petersellikastmega.
Laupäeval olime vahepeal mõelnud minna Tallinnasse truck show'd vaatama. R-le selline asi meeldiks ja kuna me selle puhkuse ajal kuskil koos tuuritanud ei olnudki, siis mõtlesin, et võiks seda teha. Lõpuks otsustasime ühiselt siiski mitte minna, kuna ei tahtnud 5 tundi bussiga edasi-tagasi sõita ja ka Tallinnas orieteeruda. Minu orienteerumised Tallinnas on sellised, et ma suutsin kaardi järgi minnes 400 m jooksul kolm korda ära eksida.
Selle asemel tegime koos midagi muud mõnusat - nimelt värvisime garaažiust. Ühistu otsustas, et tuleb üle värvida. R oli eelmine päev värvi, pintslid ja muu kraami ära ostnud, seega me siis läksime ja hakkasime pihta. Esmalt kraapisime pahtlilabidatega vana värvi maha sealt, kus see lahtine oli. Kus ei olnud lahtine, jätsime vana värvi alles. Siis tuli lõbus osa - värvimine. See mulle meeldis. Vahepeal pööras küll ilm veidi ära ja hakkas sadama, aga õnneks mitte väga palju ja me olime pisut varju all ka. Värvisime koos ühe ukse ära.
Järgmine päev värvisime koos teise ukse ka ära. Sama päeva hommikul käisin sõbrannadega kohtumas, sama päeva õhtul nutsin suurest kurbusest, et puhkus saab nüüd otsa. R õnneks suutis mind lohutada.
... ja selline see reisijärgne puhkus oligi.
Kui me Taanist tagasi jõudsime, oli mul 2 nädalat puhkust veel. Kohe selle esmaspäeva õhtul, kui ma kell 3 öösel olin koju jõudnud, saime ema-isa, venna ja vennanaisega kokku, et koos muljeid jagada ja Taani õlut juua Taani rahvustoidu kõrvale. Järgneva paari päeva jooksul tegelesin ma usinalt kodus laisklemisega, kuigi sorteerisin ka pilte ja kirjutasin eelmist postitust. Siis tuli sõbrannadega kokkusaamine, kus mul seekord oli isegi millestki rääkida.
Järgmine päev läksin linna uusi prille ostma. Mu vanad prilliraamid olid sellised natuke viltuvajunud ja ei püsinud eriti hästi ees, nimelt kippusid ära kukkuma, kui ma näiteks alla vaatasin. Kuna need prillid olid oma aja juba ära elanud, mõtlesin ka uued klaasid osta. Olin kevadel ka silmaarsti juures käinud, seega võtsin sealt saadud info kaasa ja lootsin, et sellest piisab. Tuli välja siiski, et see pole päris õige asi, aga õnneks oli prillipoe silmaarstil parajasti vaba aeg, seega ma saingi kohe minna ja õige prilliretsepti ka. Kui te küsite nüüd, kas miinuseid tuli juurde või läks ära, siis ma pean ütlema, et ma täpselt ei tea - miinuseid jäi vähemaks, aga silindreid tuli jälle juurde, seega ma ei saa täpselt aru, mis see kokku annab.
Igatahes, klaasidega oli siis asi korras. Raamid valisin algul välja sellised, nagu olid mul ühtedel teistel vanadel prillidel - väga head ja vastupidavad raamid, sest nondel prillidel kulus lõpuks ära klaas (kaitsekihid koorusid maha), mitte raamid. Aga ma vanadesse raamidesse ei hakanud ka uusi klaase panema, sest minu prillidel on klaasid oma 20 x kallimad kui raamid. Tegelikult, seetõttu võtsin ma seekord ka kallimad raamid, sest tundus imelik, et nii kallid klaasid on nii odavates raamides.
Raamid on päris ilusad ja sellised jõulised ja iseloomuga. Kuna eelmistel prillidel ei olnud klaasi ümber üldse raami, siis võttis natuke aega, et oma uue välimusega harjuda. Need prillid lausa ütlevad, et me oleme prillid, me oleme siin ja me oleme kenad. ;) Prillide kättesaamine võttis mõned päevad aega, aga kokkuvõttes läks üsna ruttu, sest maksimum aeg oli vist lausa kolm nädalat.
Tol pühapäeval tegin ma taas väljamaareisi, ehk siis käisin Valkas. Ja Valgas muidugi ka. Algselt tuli see mõte seoses sellega, et Eestis ei müüda enam üht mu lemmiklimonaadi, Blue Sheep, aga Lätis vist äkki müüakse, seega mõtlesin, et võiksime minna ja vaadata. R. ei tahtnud aga tulla, sest ta pole veel välismaal käinud ja eriti ei taha minna ka, seega kutsusin hoopis vanemad kaasa. 7 aastat tagasi käisin koos isaga ka Valgat uudistamas, emat tookord kaasas ei olnud.
Sõitsime siis rongiga sinna ja hakkasime Läti poole jalutama. Teel tegime pilte ja oli ka äratundmisrõõmu - "me tegime eelmine kord ka siin pilti!"
Lõpuks leidsime piiri kätte ja jalutasime sest rahulikult üle. Piir Valgas on teadagi ainult paar infotahvlit ja üks vanast ajast jäänud piiriputka, kus kedagi enam sees ei istu. Jalutasime siis Valka linna peal ringi ja mõtlesime, et otsime mõne kohviku, kuhu saaks mõnulema minna. Kohvikuid leidsime, aga kuna oli pühapäev, olid need kinni. Isegi Valga poolel olid osad kohvikud kinni. Pärast tulime siis üle Konnaoja tagasi Eesti poolele ja parema võimaluse puudumisel läksime Rimisse Hesburgerisse sööma - see oli õnneks pühapäeval lahti. Hiljem, kui juba Valga peal jalutasime, leidsime mõne lahtise kohviku veel, aga siis oli meil kõht juba täis. Ilm oli ka mõnus. Ühes pargis leidsime ühe kiikuva pingi ja veetsime seal päris kaua toredalt aega, vaadates ringi ja nautides päikest. Isegi uni tuli peale.
Läksime siiski edasi, jalutasime veel natuke ja seejärel võtsime suuna juba raudteejaama poole. Korraks ehmatasime ära, et me ei jõuagi sinna kohale, sest teetööd olid ees, aga jõudsime ikka, kuigi tegime küll ringi. Ja siis sõitsime rongiga tagasi koju. Sinine Lammas jäigi ostmata, kui teda üldse Lätis oli müügil.
Esmaspäeva varahommikul läksin ma füsioterapeudi juurde oma jala- ja seljaprobleemiga. Jalast oli juba juttu, aga selg on ka valus olnud alates 11. juunist, kui ma seal mingi ära tõmbasin või välja venitasin. Eelmine kord läks sarnane häda u 5 päevaga üle, aga seekord mitte. Terapeut soovitas siis massaaži ja kuna meil mõlemal oli vaba aega, mudiski mu selga kohe natuke. Valus oli. Mina arvasin, et ainult ühe koha pealt on valus, aga tema leidis kohe päris mitu valusat kohta ja siis vajutas sinna peale. Lisaks näitas ta mulle kaks võimlemisharjutust, mis ma kodus tegema peaksin. Ja ma olengi neid teinud, ise ka imestan, et nii korralikult (alguses jäi paar päeva vahele, aga viimasel ajal teen ikka iga päev.)
Seejärel jalutasin sealt kesklinna ja käisin natuke shoppamas. Leidsin Ecco kingapoest endale ilusad (ja mugavad!) soodushinnaga lahtised kingad ning ema ärgitusel, kellega ma seal kokku sain, ostsin lisaks ka uued kevad-sügis kingad, sama mudel mis vanadki, sest ma olin just avastanud, et ühel vanal kingal on kanna peal tallas suur auk.
Seejärel ostsin endale ka joogamati võimlemiseks ja läksime emaga kohvikusse.
Järgmine päev ei teinud ma vist midagi, aga siis tõusin jälle vara üles ja käisin nahaarstil ära, hiljem läksin vanematele külla nende uut diivanit vaatama ja päeva lõpus jalutasime kõik koos veel kesklinna ka. Diivan oli ilus, hall ja mugav.
Neljapäeval oli mul juuksuri juures aeg, lõikasin ja värvisin. Jäin sellega natuke hiljaks, sest isa ja õde olid juba kommenteerinud, et küll mul on palju halle juukseid. On jah. Aga neil on rohkem! Värv sai seekord natuke rohkem punane ja vähem lilla - mulle meeldib! Eelmine meeldis ka, aga vahelduse mõttes meeldib see rohkem. Juuksur keeras mulle ka paar lokki ja siis ma läksin rõõmsalt õue, kus puhus kõle tuul ja sadas vihma. Meil oli R-ga plaanis tol päeval õhtul kohtigule minna, aga kuigi ilm läks õhtupoole jälle ilusaks, jäi meil siiski minemata.
Läksime hoopis reedel. Reede hommikul läksin mina aga jälle massaaži, seejärel käisin natuke shoppamas, sest ma tahtsin oma uue juuksevärvi tõttu ka uut pluusi, sellise ilusat helesinist. Juba eelmine päev olin ma seda otsinud, aga seda päris õiget ei leidnud. Üks küll oli, mis nägi kena välja ja tegumood oli ilus, aga - seljas nägi välja nagu haigla ühekordne riietus. Ma ei tea, miks. Nüüd leidsin õnneks ühe sobivama pluusi ka. Seejärel käisin poes ja ostsin emale peterselli ja tordi ja sõitsin vanemate poole neid üle andma. Jäin sinna tegelikult kuni selle ajani, kui me R-ga linnas kokku saime. Läksime kohvikusse Reval, kus polnud enne käinud. Päris okei oli. R tellis burgeri, mina kanasalati ja jäime mõlemad rahule. (Linna parim kanasalat on minu meelest aga kohvikus Muinasjutt.)
Päris seda sõitis R tagasi koju, mina aga läksin uuesti vanemate juurde oma õde ootama, kes siis õhtul Tallinnast külla tuli. Tema puhuks siis see petersell ja tort oligi. Petersell läks Taani rahva poolt valitud Taani rahvustoidu sisse - kartul ja liha petersellikastmega.
Laupäeval olime vahepeal mõelnud minna Tallinnasse truck show'd vaatama. R-le selline asi meeldiks ja kuna me selle puhkuse ajal kuskil koos tuuritanud ei olnudki, siis mõtlesin, et võiks seda teha. Lõpuks otsustasime ühiselt siiski mitte minna, kuna ei tahtnud 5 tundi bussiga edasi-tagasi sõita ja ka Tallinnas orieteeruda. Minu orienteerumised Tallinnas on sellised, et ma suutsin kaardi järgi minnes 400 m jooksul kolm korda ära eksida.
Selle asemel tegime koos midagi muud mõnusat - nimelt värvisime garaažiust. Ühistu otsustas, et tuleb üle värvida. R oli eelmine päev värvi, pintslid ja muu kraami ära ostnud, seega me siis läksime ja hakkasime pihta. Esmalt kraapisime pahtlilabidatega vana värvi maha sealt, kus see lahtine oli. Kus ei olnud lahtine, jätsime vana värvi alles. Siis tuli lõbus osa - värvimine. See mulle meeldis. Vahepeal pööras küll ilm veidi ära ja hakkas sadama, aga õnneks mitte väga palju ja me olime pisut varju all ka. Värvisime koos ühe ukse ära.
Järgmine päev värvisime koos teise ukse ka ära. Sama päeva hommikul käisin sõbrannadega kohtumas, sama päeva õhtul nutsin suurest kurbusest, et puhkus saab nüüd otsa. R õnneks suutis mind lohutada.
... ja selline see reisijärgne puhkus oligi.
Comments