Epistole

Hakkasin siin mingi hetk mõtlema, et mida mul tegelikult vaja on. Miskipärast ei tule need asjad kunagi siis meelde, kui keegi sult seda küsib. Igatahes jõudsin tõdemuseni, et mul on vaja uusi susse, sest olemasolevad hakkasid juba ära lagunema - tald oli küljest lahti ja soodustas ninuli lendamist ning talla alt tuli papitükke ära.  Mul on sussidele ka väga kindel nõudmine, või pigem on siis R-l see nõudmine, et sussidel oleksid pehmed tallad ja et ta ei kuuleks, kuidas ma klõpsa-klõpsa ringi käin, eriti siis kui ta magab. Siiani olen ma ära kandnud 4-5 paari Rimist ostetud susse, need on sellised ilusad ja pehme põhjaga ning nende ainus probleem on see, et nad ei pea väga kaua vastu, heal juhul umbes aasta, aga võimalik, et ka natuke vähem. Ma oleksin ka hea meelega uued rimi sussid ostnud, aga kuna ma hetkel poodides ei käi ning rimi e-poes neid ei müüda, no siis ma pidin mujalt vaatama. Ja leidsingi sellised sussid, mis mulle meeldisid - Toku sussid lambavillasest vildist. Ma ...

Taaskord on aeg teha kokkuvõte eelmisest aastast ja oli see alles aasta. Sugugi mitte heas mõttes. Mu keel ei paindu ütlema, et tegemist oli normaalse aastaga, kuigi minu endaga midagi paha ei juhtunud, lähedastega on ka kõik korras ja vahepeal oli ka toredat aega. Aga siiski, see ülemaailmne jama mõjutab mind ka piisavalt, on hirmus ja kurb ja ebakindel tunne. Kui eelnevalt on uus aasta olnud alati midagi head ja toredat, siis seekord mõlgub mõttes, et huvitav, millised uued koroonatüved meid siis sel uuel aastal ründama hakkavad.  Möödunud aasta tundub ka väga pikk, seal oli palju erinevaid etappe: koroona-eelne talv, kevadine eriolukord, toredam aeg suvel, ilus soe sügis ja siis järjekordne jama, mis kestab veel praegugi.  Eelmine aasta algas väga lootusrikkalt ja rõõmsalt ning kaks esimest kuud olid päris toredad. Kuigi veebruaris hakkas paharett endast juba märku andma, siis hirmu veel ei olnud. 29. veebruaril käisime emaga teatris ja oli tore. Kui 12.03. eriolukord välja...