Nii. Räägime nüüd sellest nädalast, sest eelmist ma eriti hästi enam ei mäleta.
Esmaspäeval sain ma Tehisintellekti töö kätte, ja siis läks mul tuju hääks. Üheksa punkti kümnest pole just halb tulemus, eriti kui see töö oli ikka selline, et pärast seda ma pool tundi jõllitasin kõikidele inimestele vihaselt otsa. Ma arvasin, et mul esimene ülesanne läks aia taha, aga õppejõud arvas vist teisiti... Siis ma käisin Erikuga lõunal, ja arutasin, mida tähendab sõna 'agnostik'. Tal oli tegelikult õigus, ma pean tunnistama, kuigi ma tol hetkel vaidlesin küll täies mahus vastu. Vaielda ma oskan. Siis tulid Graafid, kus ma imepäraselt olin üleval, kuulasin, sain aru, ja isegi vastsin ühele õppejõu küssale. Õppejõud jõi teed, ja reklaamis meile, kui kasulik on minna ATIsse (Arvutiteaduse Instituuti) tööle, sest pärast paari aastat saab tasuta teekruusi. Alguses oli ta jah selle teekruusiga eriti rahul, aga pärast nurises küll, et tee sai 15 minutit enne loengu lõppu otsa. Siis tuli Itaalia keel, vat see oli tore. Seal ma istusin poolteist tundi ja püüdsin ennustada, kumb toimub varem - aeg saab läbi või Suxu külmub kringliks. Õige vastus oleks olnud see teine. Suxu tõesti külmus kringliks. Sest seal kuramuse audikas oli külm nagu Gröönimaal, ja siis pärast õues oli kah külm. Koju tulles ma mõtlesingi, et kui ma lõpuks koju jõuan, siis ma joon ära kõik rohelise tee, mis meil on - kõik need 20+ pakikest. Ma eksisin. Alla 20 oli järel hoopis. Ja isegi seda ei joonud kõike ära...
Teisipäeval ma magasin, magasin, magasin ja siis vist isegi õppisin veidi. Aga mitte liiga palju.
Kolmapäeval ma käisin jälle oma Tehisintellekti loengus ja siis tulin koju, sest mul jäi Itaalia keel ära, sest õppejõud oli konverentsil, ja Orav ei tahtnud mind näha. Nii et ma tulin koju... koristasin tuba, sest mul terve loeng oli mingi imelik kihk peal tuba koristada, ja jäin jälle Nightwishi kuulates magama. Ausalt, ma pole vist mitte lihtsalt imelik, vaid ka veider.
Neljapäeval olin ma pika päeva koolis, loengutes ja praksides, ja vahepeal arvutis, sest Papu oli seekord see, kes Suxut näha ei tahtnud. Nii et ma siis tegin igast asja, ja siis tulin koju, ja tegin jälle midagi. Sõin näiteks.
Reedel ehk siis täna sai jälle koolis käidud, Tõenäosusteoorias sain töö kätte ja kodutöö kah. See esimene töö oli kontrolltöö, mille keskmine meie rühmas oli 11 punkti 20-st. Ma sain 18. Normaalne, eks ju? Ja kodutöö suutsin ma jälle 10,0 punti 10-st saada. Ja ma ei tea, miks ta selle koma nulli sinna taha kirjutab. Ta on lisaks sellele jälle üks neid inimesi, kes õigele vastusele linnukese paneb. Aga mitte fööniksi. Seal praxis ma muuseas arvutasin siga kah. Ja siis ma läksin teise praxi ja külmetasin, tulin koju ja külmetasin, olin kodus ja külmetasin, ning hetkel olen kodus ja külmetan. Ok, tõtt öelda hakkas pärast seda tassitäit kakaod küll veidi soojem, aga käed on ikka külmad. Sõrmed.
Laupäeval ma magan, magan, magan ja prokrastineerin, prokrastineerin, prokrastineerin. Marvan.
---
Ülessulanud Kringel
Esmaspäeval sain ma Tehisintellekti töö kätte, ja siis läks mul tuju hääks. Üheksa punkti kümnest pole just halb tulemus, eriti kui see töö oli ikka selline, et pärast seda ma pool tundi jõllitasin kõikidele inimestele vihaselt otsa. Ma arvasin, et mul esimene ülesanne läks aia taha, aga õppejõud arvas vist teisiti... Siis ma käisin Erikuga lõunal, ja arutasin, mida tähendab sõna 'agnostik'. Tal oli tegelikult õigus, ma pean tunnistama, kuigi ma tol hetkel vaidlesin küll täies mahus vastu. Vaielda ma oskan. Siis tulid Graafid, kus ma imepäraselt olin üleval, kuulasin, sain aru, ja isegi vastsin ühele õppejõu küssale. Õppejõud jõi teed, ja reklaamis meile, kui kasulik on minna ATIsse (Arvutiteaduse Instituuti) tööle, sest pärast paari aastat saab tasuta teekruusi. Alguses oli ta jah selle teekruusiga eriti rahul, aga pärast nurises küll, et tee sai 15 minutit enne loengu lõppu otsa. Siis tuli Itaalia keel, vat see oli tore. Seal ma istusin poolteist tundi ja püüdsin ennustada, kumb toimub varem - aeg saab läbi või Suxu külmub kringliks. Õige vastus oleks olnud see teine. Suxu tõesti külmus kringliks. Sest seal kuramuse audikas oli külm nagu Gröönimaal, ja siis pärast õues oli kah külm. Koju tulles ma mõtlesingi, et kui ma lõpuks koju jõuan, siis ma joon ära kõik rohelise tee, mis meil on - kõik need 20+ pakikest. Ma eksisin. Alla 20 oli järel hoopis. Ja isegi seda ei joonud kõike ära...
Teisipäeval ma magasin, magasin, magasin ja siis vist isegi õppisin veidi. Aga mitte liiga palju.
Kolmapäeval ma käisin jälle oma Tehisintellekti loengus ja siis tulin koju, sest mul jäi Itaalia keel ära, sest õppejõud oli konverentsil, ja Orav ei tahtnud mind näha. Nii et ma tulin koju... koristasin tuba, sest mul terve loeng oli mingi imelik kihk peal tuba koristada, ja jäin jälle Nightwishi kuulates magama. Ausalt, ma pole vist mitte lihtsalt imelik, vaid ka veider.
Neljapäeval olin ma pika päeva koolis, loengutes ja praksides, ja vahepeal arvutis, sest Papu oli seekord see, kes Suxut näha ei tahtnud. Nii et ma siis tegin igast asja, ja siis tulin koju, ja tegin jälle midagi. Sõin näiteks.
Reedel ehk siis täna sai jälle koolis käidud, Tõenäosusteoorias sain töö kätte ja kodutöö kah. See esimene töö oli kontrolltöö, mille keskmine meie rühmas oli 11 punkti 20-st. Ma sain 18. Normaalne, eks ju? Ja kodutöö suutsin ma jälle 10,0 punti 10-st saada. Ja ma ei tea, miks ta selle koma nulli sinna taha kirjutab. Ta on lisaks sellele jälle üks neid inimesi, kes õigele vastusele linnukese paneb. Aga mitte fööniksi. Seal praxis ma muuseas arvutasin siga kah. Ja siis ma läksin teise praxi ja külmetasin, tulin koju ja külmetasin, olin kodus ja külmetasin, ning hetkel olen kodus ja külmetan. Ok, tõtt öelda hakkas pärast seda tassitäit kakaod küll veidi soojem, aga käed on ikka külmad. Sõrmed.
Laupäeval ma magan, magan, magan ja prokrastineerin, prokrastineerin, prokrastineerin. Marvan.
---
Ülessulanud Kringel
Comments