Epistole

... on vahepeal juhtunud. Näiteks mu ülikooli lõpuaktus, milleks mul neid kingi vaja oli. Nooh, mis ma sel päevakesel siis ka tegin.. juuksuris käisin. Päris lahe oli, nagu need tädikesed filmides, kes, roosad rullid ja võrk peas, istuvad nende mürisevate õhupuhurite all. Nooh, mul oli kah samamoodi, nii roosad rullid kui ka võrk olemas. Isa ütles soengu kohta, et nagu Louis XIV, aga seda ta ei teadnud, kas see on kompliment või mitte. Igatahes siis ma läksin kella poole kolmeks Liivi allkirja andma. Taksoga. Andsin siis allkirja ära ja jalutasin ülikooli peahoone poole. Kui ma kohale jõudsin, siis olid veel mõned arstid seal, kellel aktus kell 12 oli alanud. Nooh, eks ma siis istusin ja ootasin, vahepeal käisin tic-taci ostmas. Ja ühe ajakirja ostsin kah, et igav poleks. Lugesin siis seda kuni Geete ka kohale ilmus. Teda ma nägin juuksuris kah. Rääkisime veidi. Igatahes need toredad-toredad kingad suutsin ikka mu kannad veriseks hõõruda. Ma palusin empsil siis varem tulla ja plaastrit...

Okei, see on nüüd see koht, kus kõik saavad avaldada oma pahameelt ja pettumust kingade ja kingapoodide üle. Kõik teised (hale)naljakad kingalood on samuti teretulnud. Aga point on seekord siis selles, et käisin täna kingi shoppamas. Seal Pläskus, Walkingis. Esmamulje oli küll, et jessas, ma pole kunagi varem veel nii palju kingi koos näinud - terve suur saal kingi täis. Jah, tõsi ta on, see oli siis esimene kord, kui ma seal Walkingis käisin, varem pole vajadust tekkinud. Aga nüüd tekkis ja läksin ja nägin... ja alguses võttis küll silme eest kirjuks. Tiirutasin siis poes ringi, vaatasin, mis silma hakkab. Päris mitmed kingad tundusid igati sobivad ja maailm oli üks kaunis paik. Aga siis juhtus see, mis juhtuma pidi ehk ma hakkasin neid kingi jalga proovima. Nujah. Kui oli õiget värvi, siis polnud õiget suurust. Vaatasin just, ilusad mustad kingad - 36, 37, 38, 38 ja alumistel riiulitel tumesinised kingad. Ma ei taha tumesiniseid kingi!!! No ja kui oli numbrit, siis polnud värvi. Valg...

Kellel on täna muuseas sünnipäev. Kõik õnnesoovid teretulnud. Lisaks sellele on Suxul ka hää tuju. Ja siis ta kuulab parajasti selle aasta Eurolaule, sest ta sai selle CD sünnaks, kaasaskantaval CD-mängijal, mille ta kah juhuslikult sünnaks sai. Või, noh, kumbki kink polnud eriti juhuslik, kuna Suxu ise avaldas need mõlemad soovid. Ja nüüd on tal sünna, ta kuulab muusikat ja on muidu täiesti heas tujus. Muide, sel möödunud reedel kukkus talt asteroid südamelt, sest ta sai oma lõputöö kaitsmise A. Ja selle üle on ta küll üdini õnnelik. Jepp. Ja sellega seoses mäletab ta üht oma uusaasta lubadust, milleks oli iga päev, kus tal loenguid pole, pühendada 5 tundi lõputöö tegemisele. Suxu naerab selle üle. Eks vist lubadused olegi selleks, et neid murda, kuigi Suxu oskab neid hoida kah. Aga kuna selle lubaduse andis Suxu Suxule, siis Suxu leidis, et ta ei ole väga pahane, kui Suxu selle murrab, ja siis Suxu murdiski, sest Suxu lubas mitte pahandada. Jepp, täpselt nii. Ja täna... vabandust, ei...

Ma olen suurema osa oma elust mõelnud, et eksootika võrdub enam-vähem lõunamaaga. Tõsi küll, lõpuks olen ma aru saanud, et päris nii see pole, aga siiski tundub imelik, kui öeldakse, et Island on eksootiline. Mida ta muidugi ka on. Isegi tahaks kunagi minna. Täna ma koristasin. Kõigepealt kappi. Siis tuba. Siis teist tuba. Ja vahepeal leidsin, et mul on koristamisallergia. Tegelikult on muidugi võimalik ka, et mul on tavaline, labane tolmuallergia või miskit sellist. Aga äkki hoopis sokiallergia? Ma nimelt avastasin, et mul on kolm kotti sokke. Kallasin need kõik siis põrandale ja tulemus oli täitsa korralik sokihunnik. Sorteerisin nad värvi järgi kahte kotti - heledad ja tumedad. Iga kord kui ma kappi koristan, on pärast seda seal nii palju ruumi, et kohe nagu ei usukski. Homme tuleb süüa. Ülehomme kah. Ning üle-ülehomme samuti. Seepärast ma siis täna eriti ei söönud, ainult jõin kõvasti. Kapis on meil päris palju tühje pudeleid, kunagi tuleb need ära viia. Aga see vaarikavesi on hää....