Skip to main content

Puhkepaus

Puhkepaus minu õppimismaratonis. Algas see vist juba neljapäeval, kui ma üle kesköö üleval olin ja usinalt õppisin. Reedel oli lihtsalt pikk päev... iga päev, mis algab kell kaheksa, või noh, tõusta tuli juba pool seitse, on minu standardite järgi pikk päev. Ja kui ta lõppeb veel peale lõunat, siis ta on juba pikk-pikk päev. Hmm. Laupäeval ma jälle õppisin usinalt-usinalt-usinalt. Lootsin ühe neist asjadest, mille tähtaeg eile oli, valmis saada. Ei saanud. Pühapäeval siis jätkasin ja sain ka valmis. No mitte just päris valmis, aga peaaegu, ja siis saatsin ära kah. Tolle asjaga oli siis korras ning edasi tuli Tehisintellekti 40 lk õppematerjali läbi lugeda ja sellest kokkuvõte teha. Asusin siis usinalt-usinalt selle kallale, tegin väikse pausi, avastasin, et TV3 näitab Kariibi mere piraate ning jätkasin oma usinat-usinat lugemist reklaamipauside ajal. Ehh. Siis sai film läbi, materjal ei saanud läbi ja ma võtsin kasutusele ühe oma tagavarašokolaadidest. Tundub, et oli kasu kah, sest ma otsustasin, et selle asemel, et tervet teksti lugeda võin ma ju lihtsalt conclusioni läbi lugeda. Nii et seda ma siis tegingi ja sain ka lehekülje kokkuvõtet ja saatsin tolle ära ja olin ikka poole hommikuni üleval, sest ma ei saanud ju otse pärast õppimist magama minna. Äkki oleksin TI-i uneski näinud ja hoidku selle eest! Hmm. Ja täna meisterdasin oma reklaambannerit. Päris lõbus oli. :) Nüüd sain sellegi valmis ja submittisin ära ja täna õhtul enam ei õpi.

Aga kiire-kiire aeg on mul ikkagi. Enne märtsi lõppu tuleb nii mõndagi ära teha.

Positiivsema poole pealt nägin ma ühel õhtupoolikul ühte väga romantilist und. Nimelt olin ma kuskil peol ja särasin ja kõik ahhetasid ja mul oli tervelt kolm austajat. Ja siis andis mingi vana klassiõde mulle lilli (kannikesi vist) ja siis torkas Papu mulle kollase roosi nina alla ja siis ma tundsin hetkelist süütunnet, et ma neile lilli vastu ei kinkinud, aga siis tulid silmapiirile mu kolm austajat ja oli muudki teha kui end süüdi tunda. Näiteks esimese austaja viskasin ma üle õla. Ta vist ei meeldinud mulle. Aga ülejäänud kaks olid väga toredad. Tükk aega veetsin neist ühega ja siis leidsin, et mulle meeldib teine ikka rohkem ja siis läksin teise juurde. Ja siis see esimene sai teise peale kadedaks ja viskas toda kahvliga. Hmm. Aga minul oli vähemalt äärmiselt tore olla. :D

Ja siis teises unenäos läksin ma hotelli ja mul kästi valida kahe toa vahel. Ja sellest sõltus kogu minu tulevik. Ühte tuppa minek tõi kaasa kannatusi, haigusi ja hingesugulase. Teisse tuppa minek tõi kaasa materiaalse kindlustatuse, hea tervise ja veel miskit head, mida ma ei mäleta. Midagi abieluga seoses, mulle tundub. Aga igatahes selline oli see valik, mille ma tegema pidin. Ja raske valik oli. Tükk aega kõhklesin kahe ukse vahel, enne kui lõpuks valisin. Mis te arvate kumma? (Jah, ma teietan teid, Papu.)

Heh.

---
Suxu

Comments

sussa said…
Me täname südamest, et te meid teietate. Aga mingil seletamatul põhjusel ja unenäo-sind tundes ma arvan, et kui sa enne ülesärkamist ka vaimiseni jõudsid, siis sa ikka võtsid kannatused ja haigused. Maiteamiks.

Kahvlitest rääkides... ma nägin üks öö unes, et Kupi ajas kooriproovis Oravat kahvliga taga.
suxu said…
Sa vist tunned unenäo-suxut päris hästi. Muidugi, paljas fakt, et mul otsustamiseks aega läks, viitaks kah nagu tollele valikule. Mina ei tea. Kõik oli tolle hingesugulase süü. Kõlas kuidagi vägevalt. Kuidagi Paulo-Coelho-follow-your-dreams-likult. Njah. Kuigi ma kartsin küll, et äkki tuleb välja, et mu hingesugulane oled hoopis sina, ja siis oleks küll päris nõme ja mõttetu. Hmmjah.

Kupi ajas Oravat taga? Teistpidi kõlaks kuidagi usutavamalt.

Popular posts from this blog

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...