Epistole

Mitte ajada sassi Näh-iga. Nehh = Nojah + Ehh. Üks tore vaba õhtu või vähemalt midagi sinnapoole. Pisut jamavabadust. Nehh. Imelikku und nägin täna. Olin mingis Kaubamajas ja Orav ajas mind taga. Hüppasin siis lifti ja sõitsin ülemisele korrusele, kus müüdi küünlaid. Vä-ä-äga palju küünlaid. Ja siis sai Orav mind kätte ja midagi jubedat ei juhtunudki. Unenäo teises osas ootasin ma Papuga koos bussi, kuigi temal polnud kavaski kuhugi bussitada. Aga ta ootas ikka koos minuga, mis oli väga tore, sest see oli pisut kahtlane kant (unenäo versioon Turu tänavast) ja hakkas juba hämarduma. Ja sellest bussipeatuses kahel pool olid veel kaks bussipeatust. Ja neis mõlemas oli laip. Ja üks neist laipadest oli kuidagi kooli Hispaania keelega seotud. Kolmandas osas ma kolisin mehega uude majja ja avastasin kardina küljest vampiiri. Hiljem muuseas ma virutasin sellele vampiirile pudeliga pähe, aga apsaluutselt mitte midagi ei juhtunud, isegi pudel jäi terveks. Ja siis ma vist teatasin oma mehele, et ...

... ma suutsin peaaegu terve päeva õppida, aga tulemus on ikka suur ja ümmargune. Ja ei ole siil. Ega päike. Ega melon. Kahju. Ja taaskord ma istun siin, kuulan muusikat ja ei suuda enam mõelda. Seekord on muusikaks siis A-Teens, mida ma pole nii umbes seitse sajandit kuulanud. Aga ma tahtsin midagi lõbusat ja see on lõbus. (Ja Queeni ja Josephit olen ma niikuinii juba terve päeva kuulanud.) Oh jah. Jama, jama, jama-jama-jama. Ma mõtlesin järele. Ma vist siiski ei tahaks tuvi olla. Okei, värve tahaks küll näha, aga kui ma oleksin üks loll tuvi, siis ma vist ei oskaks seda hinnata. Nii et ma ka hakk. Või ohmavareseke. Sest linnas on vareseid!!! Ma nägin!!! Ja siis ma mõtlesin välja, miks on nii oluline teada, et prügikastid kõrvadega ei Räägi. Sest sellest saab järeldada, et Papu ei ole prügikast, mis on igatahes väääga oluline teave. Aga seda kõike ma ei mõelnud üldse täna. Täna tuli kahjuks muule mõelda ja nüüd ma enam ei viitsi. Mõelda. Eee... mõelda, see tähendab.

Melon oli roheline ja toores, aga sellele vaatamata hää. Saagu melon, ütles väike Suur Jumal Om, ja melon ei saanud. Meie melon sai, otsa nimelt. Sirglõikudega on aga hoopis jamam lugu. Neid ei tule. Ja ma ei viitsi nii õhtul enam mõelda kah. Mistõttu ma olengi siin ja kirjutan. Ja kuulan muusikat. Roosat Floydi. See on selline mõnusalt melanhoolne muusika, õppimisele just eriti ei innusta. Aga ma ei õpigi enam. Täna. Vähemalt praegu. Oh jah. (Kas mitte Udu ei väitnud kunagi, et Pink Floyd on tema meelest liiga melanhoolne ja võiks midagi lõbusamat kuulata? Või väitis ta seda millegi muu kohta?) See on nii täiesti e-paus, et kui mina bakatööd kirjutasin, siis Papu päevitas, aga nüüd kus tema kirjutab, on mul üks esitlus ja teine esitlus ja see asi vaja valmis saada ja too asi vaja valmis saada ja lisaks sellele vat see kah veel ära teha ja nii edasi. Kas ma olen üldse kunagi päevitanud sel ajal, kui Papu õpib!!? Kui suur on tõenäosus, et ta suvel maal õppima hakkab, samal ajal kui min...

Kuna toidust on juba piisavalt juttu olnud, siis räägime seekord meestest. Ma väga loodan, et mu suur suguvõsa ei loe enam mu blogi, aga noh, isegi Orav ei loe enam, nii et erilist hirmu pole. Ja peale selle pole mu suguvõsa näiteks Papu suguvõsa (pool Leedut) kõrval üldsegi suur. Aga ma pidin meestest rääkima. Alustame siis minu viimasest reidiflirdist, kelle ma suutsin vist ära hirmutada. Ma nimelt küsisin talt juba mitu päeva tagasi, et kas ta oleks järgmises elus pigem tuvi või hakk, ning ta pole sellele veel vastanud. Hmm, äkki mõtleb järele? Aga siis ma arutlesin selle üle veidi ja leidsin, et äkki see küssa on selline kontrollküssa, mille abil saab kindlaks teha kas inimesed on igavad (ehk siis normaalsed igavas mõttes) või mitte. Kui ma veel sedasamustki taga ajaksin, siis ma võiks talt seda küsida, aga näädsa, ületaja olen. Kuigi ma võiks tegelt täitsa küsida. Tahaks näha, mis näo ta sellepeale teeks. Ja siis arvatavasti selguks, et ta on igav, ja mul oleks hää meel, et tast l...

Ma kõrvetasin keele ära. Ananassiga.

Mõttetu päev oli täna. Võib-olla seepärast, et ma suurema osa sellest lihtsalt julmalt maha magasin. Hmm, kas magada saab üldse julmalt? Ja siis teise poole julmalt õppisin. Blääh! Aga siis pärast seda kõike sõin ma melonit, mis ei olnud mõttetu. Mis oli melon ja isegi hää. Nii et päris raisku see päev kah ei läinud. :)