Skip to main content

Maa seen taavet

... ma suutsin peaaegu terve päeva õppida, aga tulemus on ikka suur ja ümmargune. Ja ei ole siil. Ega päike. Ega melon. Kahju.

Ja taaskord ma istun siin, kuulan muusikat ja ei suuda enam mõelda. Seekord on muusikaks siis A-Teens, mida ma pole nii umbes seitse sajandit kuulanud. Aga ma tahtsin midagi lõbusat ja see on lõbus. (Ja Queeni ja Josephit olen ma niikuinii juba terve päeva kuulanud.)

Oh jah. Jama, jama, jama-jama-jama.

Ma mõtlesin järele. Ma vist siiski ei tahaks tuvi olla. Okei, värve tahaks küll näha, aga kui ma oleksin üks loll tuvi, siis ma vist ei oskaks seda hinnata. Nii et ma ka hakk.

Või ohmavareseke.

Sest linnas on vareseid!!! Ma nägin!!!

Ja siis ma mõtlesin välja, miks on nii oluline teada, et prügikastid kõrvadega ei Räägi. Sest sellest saab järeldada, et Papu ei ole prügikast, mis on igatahes väääga oluline teave.

Aga seda kõike ma ei mõelnud üldse täna. Täna tuli kahjuks muule mõelda ja nüüd ma enam ei viitsi. Mõelda. Eee... mõelda, see tähendab.

Comments

sussa said…
Mõelda ikka viitsid ju. Ausalt, see ei ole üldse väsitav. Mõtlemine, ma mõtlen.

Aga tegelikult ma ei usu, et kõik on nii maa seen taavet - vähemalt oli põhjust lõbusat muusikat kuulata, eksole?
suxu said…
Ei noh jah. Mõelda viitsin ikka ja alati. :)

Aga maa seen taavet on ikkagi. Täna näiteks olin ma mingil hetkel nii maa seen tuus eset ei suutnud isegi paanikasse sattuda. Ja šokolaadi ka ei tahtnud.

Ja kust otsas see siis maa seen taavet ei ole, et ma pean pidevalt sellist albumit nagu Teen Spirit kuulama, et mitte veel sügavamale langeda? Täna ma laulsin kaasa kah, kui ema-isa väljas olid. See oli küll lahe.
sussa said…
Kahju, et nad väljas olid. Muidu oleks veel toredam olnud, kas pole?
suxu said…
No ega mul suurt vahet pole küll. :P

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.