Skip to main content

Nehh

Mitte ajada sassi Näh-iga. Nehh = Nojah + Ehh. Üks tore vaba õhtu või vähemalt midagi sinnapoole. Pisut jamavabadust. Nehh.

Imelikku und nägin täna. Olin mingis Kaubamajas ja Orav ajas mind taga. Hüppasin siis lifti ja sõitsin ülemisele korrusele, kus müüdi küünlaid. Vä-ä-äga palju küünlaid. Ja siis sai Orav mind kätte ja midagi jubedat ei juhtunudki. Unenäo teises osas ootasin ma Papuga koos bussi, kuigi temal polnud kavaski kuhugi bussitada. Aga ta ootas ikka koos minuga, mis oli väga tore, sest see oli pisut kahtlane kant (unenäo versioon Turu tänavast) ja hakkas juba hämarduma. Ja sellest bussipeatuses kahel pool olid veel kaks bussipeatust. Ja neis mõlemas oli laip. Ja üks neist laipadest oli kuidagi kooli Hispaania keelega seotud. Kolmandas osas ma kolisin mehega uude majja ja avastasin kardina küljest vampiiri. Hiljem muuseas ma virutasin sellele vampiirile pudeliga pähe, aga apsaluutselt mitte midagi ei juhtunud, isegi pudel jäi terveks. Ja siis ma vist teatasin oma mehele, et kui tema on iivil, siis mina olen kaa. Nii heas kui kurjas, eks ole.

Hmm. Nehh. Mul polegi midagi rohkemat öelda.
Labels:

Comments

sussa said…
Mul tekkis kolmanda osaga seoses ainult üks küsimus, aga esitama ma seda ei hakka, sest sa saad ise kah väga hästi aru, mida ma küsida tahan. Vastust ootaks ikkagi.
3:28 pm
suxu said…
... väitis Suss. Aga küsis ikkagi. Ja sai vastuse kah. :P
5:33 pm
Post a Comment

Popular posts from this blog

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...
30 comments
Read more

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)
Post a Comment
Read more

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...
Post a Comment
Read more