Skip to main content

Roosa kausi müsteerium

Melon oli roheline ja toores, aga sellele vaatamata hää. Saagu melon, ütles väike Suur Jumal Om, ja melon ei saanud. Meie melon sai, otsa nimelt. Sirglõikudega on aga hoopis jamam lugu. Neid ei tule. Ja ma ei viitsi nii õhtul enam mõelda kah. Mistõttu ma olengi siin ja kirjutan.

Ja kuulan muusikat. Roosat Floydi.

See on selline mõnusalt melanhoolne muusika, õppimisele just eriti ei innusta. Aga ma ei õpigi enam. Täna. Vähemalt praegu. Oh jah.

(Kas mitte Udu ei väitnud kunagi, et Pink Floyd on tema meelest liiga melanhoolne ja võiks midagi lõbusamat kuulata? Või väitis ta seda millegi muu kohta?)

See on nii täiesti e-paus, et kui mina bakatööd kirjutasin, siis Papu päevitas, aga nüüd kus tema kirjutab, on mul üks esitlus ja teine esitlus ja see asi vaja valmis saada ja too asi vaja valmis saada ja lisaks sellele vat see kah veel ära teha ja nii edasi.

Kas ma olen üldse kunagi päevitanud sel ajal, kui Papu õpib!!?

Kui suur on tõenäosus, et ta suvel maal õppima hakkab, samal ajal kui mina kõrval päevitan? Eee... 50 %?

Ja mul pole midagi öelda kah. Peale selle, et

JAMA.

Me leidsime roosa kausi siiski üles. Esikukapis oli. Sibulatega.

Comments

sussa said…
No aga... kui suur on üldse tõenäosus, et sa päevitad?

Muide, sel aastal sõstrapõõsad õitsesid kui hullud, nii et marjakorjamisabi oleks äärmiselt teretulnud kusagil juulis. Mis arvad?
suxu said…
Suur. 104%. :)

Olen poolt, kahe käe ja kümne varbaga. Eriti kui sa samal ajal õpid..
sussa said…
Vaevalt, et ma siis õppida kavatsen. Ma arvan, et ma siis pigem korjan marju.
suxu said…
Aga siis pärast, kui marjad on korjatud ja Suxu päevitab, kas sa siis võiksid õppida?

Popular posts from this blog

mmxxiii

Täna on küll viimane aeg teha ära eelmise aasta kokkuvõte, aasta 2022 oma siis. Ega ma sellest väga palju enam ei mäleta ka. Aga mul oli põlveopp, millele järgnes 5 nädalat kargutamist ja siis sügisel käisin töökaaslastega spaas. Vahepeal oli suvi kah, siis käisime Pontuga ujumas. Ja kutsapargis käisime ka mitmeid kordi. Vaatame resolutsioonid ka üle, 2022 a. lubadused: * tegele Pontuga Ikka tegelesin :) Käisime kutsapargis ja jalutamas ja olime/mängisime niisama koos. Kaisutasime kah.  * ära üle tööta Vot - ei töötanudki! Selle vastu aitas Pontu ilusti - nüüd ma jõuan kella 10-ks tööle ja olen kella 6-ni ja väga palju ületunde enam ei tee.  * hoolitse oma tervise eest Jah, sain põlve korda ja tegin harjutusi. Ja vahetasin perearsti ära, sest mu vana perearst läks pensionile ja siis ma sain automaatselt uue, aga see uus on linna teises otsas, seega ma võtsin sama arsti, kes on emal-isal ja vennal. Minu meelest on ta tore ja asjalik.  P.S. Tuli meelde nüüd, et me käisime (vist augustis)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat ort

Viini reis

Viin, Austria, 29.06 – 02.07.2018 NB! Need, kes ei viitsi tervet juttu lugeda, siis kerige lõppu, seal on kokkuvõte. Neljapäev, 28.06. Sõitsime kella kolmese rongiga Tallinnasse, kus olime endile üheks ööks kinni pannud toa GO Shnelli Hotellis, mis asub kohe raudteejaama kõrval. Lennujaamas pidime olema kell 5 hommikul. Olime enne tükk aega mõelnud, kuidas ikkagi toimida, kas minna varem ja ööbida hotellis, kusjuures alguses kaalusime ainult Ülemiste Hotelli, aga seal olid alles vaid kallid toad. Korra mõtlesime ka, et sõita Tallinnasse öise bussiga, aga seda varianti me mõlemad ikkagi pelgasime, sest mis saab siis, kui midagi juhtub ja me oleme alles Tartus ja juba 3-4 tunni pärast peaksime olema Tallinna lennujaamas. Pealegi oleks me sellise variandi puhul pidanud olema kas terve öö üleval või oleks saanud ainult mõned tunnid magada. Otsustasime siis lõpuks Shnelli hotelli kasuks, kuna rongiga minnes on see tõesti kohe sealsamas ja lisaks oli tuba ka mõistliku hinnaga j