Skip to main content

bogibluum

Ei, blogibuum ikkagi. Jessas kui ilus taevas präägu on. Triibuline. :)

Igatahes, alistudes kaaslaste survele, kirjutan mina ka nüüd midagi.

Kõigepealt ma tunnistan üles, et kuigi ma alguses püüdsin piirduda Lõvikuninga ja Pochahontasega, siis lõppes asi ikkagi sellega, et ma kuulasin A-Teensi ja laulsin kaasa. See on lihtsalt jube sobiv muusika selleks puhuks, kui su pea on kapsas, aga sa pead sellega veel mõtlema. See on hoogne - ei lase magama jääda - ning ka veel selline positiivne, et paneb tantsima ja laulma ning siis tundub kõik kuidagi parem. Muuseas, ma avastasin, et asja ajab ära ka Ooperifantoom. Muusikast veel niipalju, et eile juhtusin nägema TOP 50 chill and soul-i. Nüüd ma tean, mis muusika see on; või noh, ma tean, et see on kuidagi seotud vee ja kaladega, sest need elemendid oli pea igas videos olemas.

Ja nüüd räägimegi kahest lõbusast filmist:

1) Godzilla. Äärmiselt lahe. Tuli emme-Godzilla, siis tuli palju pisi-Godzillasid, siis inimesed põgenesid elu eest ja mina muudkui naersin ja naersin. Lihtsalt, see oli nii naljaks. See, kuidas seda oli püütud naljakaks teha, oli lihtsalt nii naljakas. Ses mõttes et.. no ma ei tea, mida teie teeksite, aga kui mina sattuksin ruumi, mis sisaldaks suurt hunnikut pisi-Gondzillasid, kes ei olnud üldse nii pisi, vaid ikka oma 3m kõrged, siis ma tunnistan üles, et mul küll ei tuleks pähe lausuda selliseid humoorikaid repliike nagu, oh this is not going very good. Nii et jah, äärmiselt lõbus oli. Ning järjekordne superauto, mida ei hävita isegi see, kui Godzilla selle suhu võtab, seda nätsutab ja siis jälle välja sülitab. Ja siis oli seal veel üks Tegija Prantslane, kes minu meelest rääkis küll mingit muud aksenti kui prantsuse oma. Ja siis oli seal terve kari nunnusid mökusid. :) Nii et soovitan soojalt.

2) Mission Impossible. Teine osa vist. Igatahes.. nagu.. super. Üks peensusteni sätitud stseen teise otsa. Mitte lihtsalt film, vaid kohe vuahh! Millised stseenid, ma ütlen. Põlev uksepiit, valge tuvi ja siis Tom Cruise, kes jalutab sealt mööda ja kaob niimoodi kunstiliselt suitsu sisse. Ja siis muidugi see, kuidas kõik kannavad kogu aeg kõigi teiste, ja enda kah, maske kaasas ning need maskid on muidugi nii hästi tehtud, et sa saad need ilusti lihtsalt pähe ja seal nad istuvad pareminigi kui et valatult. Ära tulevad muidugi ka lihtsalt, kui on dramaatiline demaskeerimine. Ja mulle veel eriti meeldis see üks koht, kus Tom Cruise pidi ära hävitama tapjaviiruse ja siis ta murdis laborisse sisse ja hävitas kõik viiruseklaasid ära peale ühe, aga ta tegi seda kogemata liiga kiiresti, mis tähendab, et sel hetkel, kui ta viimast hakkas hävitama, polnud pahad veel kohale jõudnud ja hoidku selle eest. Nii et ta siis väga arvestavalt lihtsalt mõlgutas omi mõtteid ja ootas ilusti ära, kuni pahad kohale jõudsid, et nad siis vahele saaks segada ja viiruse ära napsata. Kas pole mitte viisakas. Ja muidugi see ka, et sel ajal, kui tema seal oli, ei töötanud side teiste meestega väljas väga loogilisel põhjusel. Oli mingi generaatori värk vist, aga täitsa loogiline. Kuigi mitte nii loogiline kui see, et sellepärast, et pahad ikka ilusti kohale jõuaksid ja surprise! saaksid karjuda. Kuigi nad päris nii vist ei teinudki. Nii et jah, jälle üks lõbus film. Kuigi mulle meeldis Godzilla rohkem. :)

Comments

sussa said…
Ja ei ühtegi tapjamerineitsit? igav.
suxu said…
Ei olnd igav. Lõbus oli.

Aga nüüd ma tahan hoopis Lõvikuningat vaadata.

Popular posts from this blog

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...