Skip to main content

MMX

Jälle said käesoleva aasta Kuus Käsku kirja. Mul läheb neid aina vähemaks, kunagi oli kümme, siis seitse, nüüd ainult kuus. Aga mul on ühel neli alampunkti. Mida tuleb teha siis, kui läheb soojaks ja valgeks. Ehk siis kevadel. Ja suvel.

Nüüd aga, igatahes, kokkuvõte eelmisest.
  1. Lõpeta ülikool ära (jälle) - see sai täitsa tehtud. Raske oli see viimane poolaasta, aga läbi sai ka temagi. Ja tegelikult oli ülikoolis ikka päris lahe ja tore ja aega kui palju, v.a. see viimane semester. Aga isegi siis ei pidanud iga argihommik kell seitse üles ärkama. Ja päris käest ära läks vaid see viimane lõpp. Aga siis sai ka see läbi. Ja nüüd on natuke kahju ka. Sest ülikool oli ikkagi üks äärmiselt tore koht.
  2. Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus - tegin, nägin, küll ta kunagi tuleb, kuhu tal ikka pääsu. Ja mõnes mõttes on päris tore, et ei pea pärast pikka rasket tööpäeva kellelegi õhtusööki valmistama hakkama.
  3. Käi rohkem teatris - sügisel: "Uinuv Kaunitar" ja "Kutse mõrvale"; kevadel: "Pähklipureja", "Sada aastat", "Loss", "Onegin", "Giselle" ja "Savoy ball". Balletid on lihtsalt *nii* ilusad.
  4. Kui Marika külla tuleb, ole seltskondlik - no kindlasti seltskondlikum kui viimane kord. Ja ma tõusin hommikuti vara üles ja läksin rappa ja käisin Soomes. Ja puha. Tore oli. :)
  5. Mõtle välja, mis edasi teha - sellega juhtus selline imelik lugu, et ei mõelnud, aga tegin. Ma olen tegelikult siiamaani üllatunud.
  6. (Taas)Õpi rattaga sõitma - vat seda ma ei teinudki. Võib-olla siis sel aastal.
  7. Loe, kirjuta, unista, Mõtle - minu meelest on väga mõistlik panna uusaastalubadusteks asju, mida ma niikuinii ja heameelega teen. Siis saab vähemalt ühegi linnukese kirja. ;)
Seekord sai siis kuus linnukest seitsmest. Aga kaks neist on tillukesed linnukesed. No mitte väga tillukesed, aga näiteks jäälind ja tihane. Ja teised on siis näiteks öökull (võimalik, et sinine), hakk... eee, part kindlasti. Milline oleks üks tõsine ohhoo! suu vajub lahti (mul, mitte linnul) lind? Hmm. Võtame näiteks emu. Siis arvatavasti mõni kurg kah. Või võiks kured jätta selleks ajaks, kui nende kandevõimet vaja läheb? ;) Aga tegelt mulle piisabki jäälinnust, tihasest, hakist, pardist, öökullist (kasvõi sinisest) ja emust. Kuigi ma ei tea, kas emu on ikkagi nii ohhoo! suu vajub lahti (mul, mitte emul) lind. Võib-olla peaks see hoopis see roosa asi olema, flamingo noh. Teda oleks ju ootamatu tänaval kohata. Kuigi jah, emu oleks kah üsna ootamatu.

Aga kokkuvõttes oli 2009 päris raske aasta. Lohutav on mõelda, et 2010 tuleb kindlasti veel raskem. Aga noh, eks tal oli ka oma võlu. Suured saavutused, suured muutused ja muud säärast. Murraguaasta, või midagi.

Või midagi.

Comments

Popular posts from this blog

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

Elu Pontuga

Nüüd oleks vist viimane aeg panna kirja, kuidas need esimesed kaks ja pool kuud meil Pontuga läinud on. Ta tuli meie juurde 28 august ning sellest järgmisel päeval sai just kahekuuseks.  Alguses oli raske. Me ei maganud, me ei söönud, me tegelesime ainult Pontuga. Tol ajal viisime teda kogu aeg õue ka, pärast magamist, pärast mängimist, pärast söömist, ööpäevas u 8 korda. Esimesed ööd magas Pontu minu voodi all, kuid ta on kerge unega ja mina ka, seega mina ei saanud eriti hästi magada. Siis magas ta arvutitoas koos R-ga, kui too öösel üleval oli ja siis ei saanud tema eriti liigutada, kuna Pontu oli täpselt ta tooli taga/all/ümber. Paar ööpäeva koos Pontuga ja siis otsustasime, et vaja ikkagi osta puur ja aedik.  Aja jooksul on nüüd kergemaks läinud ja tekkinud omad rutiinid. Pontu käib nüüd õues enamasti 4 korda päevas. Magab oma puuris/kuudis. Oskab käsu peale istuda ja lamada ja käppa anda. Ning sel ajal kui mul varvas väga valus oli, õppis ta ka ära käskluse "oota". Varb...