Skip to main content

muss

Iluuisutamisest jäi meelde. Lugesin selle kohta, tuli välja, et on filmimuusika. Lugesin edasi, tuli välja, et ma olen seda filmi isegi näinud. Traagiline film oli. Aga mitte halb.

Comments

sussa said…
Nad uisutavad selle järgi jah päris palju. Vähemalt on hea lugu.

Mis filmist siis on? Kas mina kah seda filmi näinud olen? Kas ma üldse tahaksin seda näha?
suxu said…
On jah. Ma alguses kuulasin teda 5 korda järjest, nii hea oli. Reekviemid on üldse lahedad. Isegi sõna 'reekviem' on lahe.

Filmist "Requiem for a dream". Üllatav, kas pole? Mina ei tea, kas sa seda näinud oled. See läheb lõpus üsna räigeks. Aga noh, kui sa Sügisballist nii vaimustuses olid, siis võib-olla elaksid ka selle üle.

See on selline 'don't do drugs' õppefilm. Kuigi koolis näitamiseks tuleb seal veidi tsensuurida.

Sellega seoses tuli mul millegipärast meelde see, kuidas Linnus meile mingit ajaloolist filmi näitas ja siis tuli terava kuuma orgiga piinamise koht ja siis läks klassis lahti vaidlus, kas vaadata piinamist või mitte.
sussa said…
Aga aasta tagasi tkaaslane E. saatis mulle selle sama reekviemi muusika ja käskis kuulata ja talle öelda, et kes autor on. Ma tegin sohki; guugeldasin.
suxu said…
Tkaaslane E.? Sa teed seda meelega! Ja sul õnnestubki see! Mu esimene mõte oli "Misasja?", teine "Sa ei käinud ju aasta tagasi enam trennis!" ja kolmas siis, et maailmas on palju t-tähega sõnu.

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.

Leib lendab, kohupiim kargab

Lahe Infotehnoloogia Koolis prax oli täna. Me mängisime robotitega. Sellistega, millel olid rattad ja mis sõitsid ringi. Ja siis oli põrandale ette tehtud rada, mille nad läbima pidid. Lahe. :) Muidugi klass oli selline, nagu on üks klass, kus on vähemalt 20 arvutit, päike, mittelahtikäivad aknad ja olematu konditsioneer. ;) Aga lahe oli ikka. Mmm jah. Ma ei taha täna õppida. Viimne hingetõmbepaus enne tulevat sprinti... homsest kolmapäevani. Ehh. Aga täna on reede. Reede õhtu lausa. Ja reede õhtul on masendav õppida. Ma olen seda muidugi teinud. Näiteks ükskord oli mul pühapäeval eksam. See oli veel masendavam. Aga kõige masendavam oli tol korral siiski see laupäev seal reede ja pühapäeva vahel, mille ma kah õppides veetsin. Eksam oli 12. juunil. Ma läksin veel taksoga, sest bussi nii vara ei läinud. Plehh. Eile õhtul sain ma jälle millegi suurepärasega hakkama. Nimelt ma sõin kohupiima. Kodujuustu. Leival. Ja ühel hetkel söön mina lõbusalt oma kodujuustuleiba ning siis korraga järgm...