Skip to main content

MMXII

Vaatamata oma selle aasta lubadusele seoses laiskusega (ja mitte päris sellises stiilis, et ole nii laisk kui suudad), ei viitsinud ma ikkagi kokkuvõtet varem ära teha. Võib-olla oli asi ka selles, et ma pole end pea kuu aega korralikult välja maganud ehk siis maganud kella poole neljani õhtul. Muuseas, täna oli isegi kell neli veel valge. Jee! Kevad tuleb!

Aga nüüd siis lubatud kokkuvõte:

2011 aasta lubadused

* käi hambaarstil - jep. Käisin ühel ilusal päikesepaistelisel aprilli (või mai) päeval ja kõik läks palju paremini kui viimasel korral. Ainult tarkusehambad taheti mult ära võtta. Hetkel on veel kõik suus. Eks näis, kui nad väga suurt pättust ei tee, siis võivad nad jääda kah. Ja mis hambaarsti puutub, noh, seitsme aasta pärast jälle. Või kuna seekord läks niipalju paremini, äkki isegi juba sel aastal. 


* õpi peegelkaameraga pildistama - õppisin. Sain paar loengut ja ühe praktikumi. Ja nüüd ei mäleta enam mitte kui midagi. Eks tuleb ainet korrata. Ja kui juba päris pildistamiseks läheb, siis ehk jäävad asjad paremini meelde.


* käi reisul - jess! jess! jess! Ma ei mäleta täpselt, kui kaua ma olen juba tahtnud Kreekasse minna, aga ma arvan, et vähemalt 10 aastat kindlasti. Ja jeerum küll, kui mõnus see oli. Ilus, tore, hea, soe, mõnus... sinna ma lähen küll teinekord tagasi. Igatahes, ma ei saanud veel oma Kreeka hullusest/armastusest üle. 


* organiseeri stiilipidu (kasvõi natuke) - eip. Isegi mitte natuke. See-eest jälle suutsin ma aasta eelviimasel päeval, kui see lubadus mulle pähe tuli, pisut siilipeole mõelda. Mul on kodus üks siilikuju (ei, kaks siilikuju) ja üks siiliküünal ja üks siilivaas. Ja siis on mul üks soengugeel, mida ma ei kasuta, ja millest võiks ju imelisi/imelikke turritavaid soenguid teha. Ning Selverist saaks tellida pasteedivigurid Siiliperekond. Ja mingi siilimängu mõtleks kah välja. Kõlab plaanina? (Plaane on mul alati mitmeid..)


* loe (mõned) Papu raamatud läbi ja anna tagasi - nagu ikka selliste asjadega, jätsin ma kõik viimasele minutile. Või vähemalt viimasele päevale. Kui Papu ei saanud kahjuks kohale tulla ja nii jäidki raamatud jätkuvalt minu kätte. Näiteks "Jutustada inimesi", mille ma lugesin läbi ja oleksin tagasi andnud. Või "A Pair of Blue Eyes", mida ma ei lugenud läbi, aga oleksin ikkagi tagasi andnud. (Aga nüüd ma loen selle ehk isegi läbi). Ja siis paar Austenit, mida ma olen mõlemat lugenud, aga mitte läbi. Ja siis üks Radcliffe'i oma, mida ma pole vist isegi lugema hakanud. Hmmjah. Võib-olla on veel midagi.


* loe teisi raamatuid kah - lugesin. Igasuguseid. Vaatame, tuletame mõned meelde..  Foucault' pendel, Karupoeg Puhhi uued seiklused, Väikesed võililled, Édith Piafi autobiograafia, Düüni teine osa, Wives and Daughters... paar Pratchettit kindlasti kah... ja veel teisigi.


* käi teatris - jep, otsisin kavad üles, vaatasin, mis siis eelmise aastanumbri sisse jäid. Need olid Mowgli, Gorgo kingitus, Rahvusvahelise Tantsupäeva Gala, Lõbus lesk ja Mary Poppins. Kõik olid head ja toredad ja huvitavad. 

* käi jala (soojal a'al) - käisin. Ja seekord ei väsinudki enam sillal ära. :)

* joonista, kirjuta, loe ja unista - jep, jep, jep, jep. Lepatriinusid joonistasin hästi palju. Ja kaks vihmametsa. 


Jeerum, üldse ei ole enam meeles, mis juhtus eelmisel ja mis üle-eelmisel aastal. Vähemalt sellel teen veel enam-vähem vahet, mis juhtus sellel ja mis eelmisel aastatuhandel. 


Aga jah, mida vanemaks saad, seda kiiremini need aasta-sunnikud mööda kihutavad.

Comments

Popular posts from this blog

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...