Skip to main content

samuti

Viisime täna jõulukuuse välja. Tähendab, mina ei viinud. Mina ei pannud isegi tähele, et kuusk on läinud, enne kui ema küsis, kas ma märkan, et toas on midagi teisiti ja ma hakkasin tähelepanelikult ringi vaatama, et mida uut siin on. 

Salli kudusin juba kolmapäeva õhtul lõpuni. Aga kanda pole veel saanud, sest kui ma seda kuduma hakkasin, siis oli see külmailmasall, aga nüüd on see soojailmasall. Sellise mõnusa -10C sooja ilma jaoks. Nagu ükspäev oligi. Neljapäev äkki? Aga mul olid sabad peitmata. Igatahes, hakkasin mina lõunale minema, vaatasin enne seda temperatuuri. Vaatasin füüsikute oma, seal näitas -10C. No sindrinahad, mõtlesin mina, on oma termomeetri päikese kätte jätnud. Läksin vaatasin EMHI-st Tõravere näitu, seal oli -9,5C. Kas kõik on oma termomeetri päikese kätte jätnud?!

Ma ostsin uued kõrvaklapid. Need ei püsi üldse kõrvas. Kukuvad pidevalt välja.  Võib-olla on mul vale kujuga kõrvad? 

Igatahes, kui siin vahepeal olid väga külmad ilmad ja põsed valutasid ja nina ähvardas otsast kukkuda, siis ma mõtlesin, et liigutamine annab ju sooja ja hakkasin aktiivselt oma nina liigutama. Vist isegi hakkas soojem. Aga nina väsis ära.

Labels:

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...
Post a Comment
Read more

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)
Post a Comment
Read more

jõulud ja muu

Piparkoogid Päris detsembri alguses sai piparkooke tehtud ja kaunistatud. Kuna vend ja vennanaine olid ka koos minuga vanemate juures, siis kaunistasime samuti koos. Vend ütles, et teeb kaks piparkooki, siis saab öelda, et tema ka kaunistas piparkooke, aga sattus hoogu ja tegi palju rohkem. Natuke me vaidlesime ka, kui suured augud peavad glasuurikotil olema - mina tegin imepisikesed ja tema lõikas need suuremaks. Tegelikult olidki tema augud õigemad, aga nagu ma ka targutasin, väiksemat auku saab alati suuremaks lõigata, vastupidi aga mitte. Igal juhul oli tore ja kõik piparkoogid tulid ka toredad. Teater Käisi me emaga jälle teatris, Klassikalise balleti galal. Väga ilus oli. Istusime r õdul esimeses reas ja sealt oli ülevaade isegi parem, kui põrandal esimeses reas. Enne teatrit jõudsime veel korra ka laadalt läbi käia ja peale seda ka kohvikus. Pärast teatrit läksin jälle korraks vanemate juurde ja sealt siis öösel taksoga koju. Nii tegus päev. Järgmisel päeval ma...
Post a Comment
Read more