Skip to main content

kus hundist räägid

Lugesin eile üht raamatut, Elizabeth Gaskelli "North and South". Ja seal tuli ette prantsusekeelne fraas, mis otsetõlkes tähedas, et räägi päikesest ja sa kohe näedki tema kiiri, ja mis on ütlusena sama, mis meie "kus hundist räägid" ja inglise "speak of the devil". Siis ma hakkasin mõtlema, et miks on Prantsusmaal päike, Inglismaal kurat ja meil hunt. Tegelikult üsna loogiline. Inglismaal ja siin võib rääkida päikesest palju tahad, enamasti ta sellepeale välja ei ilmu. Ja meie rahvapärimuses saab talupoeg kuradist enamasti kavaluse teel jagu, samas kui hundid on reaalne oht, keda sarnasel viisil ninapidi vedada ei õnnestu.

Mind hakkas siis huvitava, kuidas on sama fraas/vanasõna teistes keeltes, Googledasin, Wikitasin ja tulemus selline:

* hunt - bulgaaria, horvaatia, tšehhi, leedu, läti, poola, rumeenia, serbia, sloveenia, ukraina keeles
* kurat - afrikaani,  hollandi, saksa, hindi, iiri, itaalia, slovaki keeles
* päike - taani, norra keeles


Albaanias ja Türgis on tegemist koera, Egiptuses kassiga; Kreeka ja heebrea keeles eesliga. Soomes on lihtsalt kurjus. Wikipedia väidab, et prantsuse keeles on ka hunt, võib-olla on seal siis mõlemad. Ungaris on näiteks nii hunt, kurat kui ka eesel. Koreas on tiiger. Rootsis on trollid. 


Allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/Speak_of_the_devil

Huvitav, eksole? Teine huvitav asi on see, et mõnedes keeltes on see väljend positiivne (päike on ju hää!) ja teistes negatiivne. Eeslid on vist pigem positiivsed?

Comments

Popular posts from this blog

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...