Ma ei mäleta ühtegi oma sünnipäeva, kus oleks nii palju sadanud. Ükskord - tõsi - oli taevas pilves ja teinekord oli maa märg. Aga seda, et hommikul hakkaks sadama ja kallaks õhtuni välja... huvitav, mida see sümboliseerib? Arvatavasti seda, et nüüd läheb aina paremaks! :)
... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)
Comments