Skip to main content

suvi

Mõtlesin, et kirjutaks natuke oma suvistest tegemistest, enne kui meelest ära läheb, siis on hiljem hea lugeda ja meelde tuletada. Tervet juttu ei viitsi kirja panna, seega tulevad punktid. Ja alustame lõpust. 

* Jõudsin täna tagasi Suvepäevadelt. Väga mõnusad päevad olid. Sai ujuda ja saunas käia ja vibu lasta. Ja mõne noolega sain isegi märklauale pihta. Lisaks sai grillitud ja mängitud ja niisama mõnusalt oldud. 

* Käisin Tõraveres uut Observatooriumi peahoonet vaatamas ja niisama nostalgitsemas. Peahoone oli uus ja huvitav, eriti mõne külje alt. Mujal olid puud suuremaks kasvanud ja kivid väiksemaks jäänud. Aga kuplid ja kiiged olid olemas. 

* Puhkasin Eestis. Kõigepealt 2 päeva Pärnus, seal sai rannas käidud - kuigi nii kui vette saime, tuli pilv! aga me ei teinud sellest välja ega tulnud välja; meri on ju meri - ja tuulisel muulil ja niisama pargis ja linna peal. Õhtul läksime õhtust melu vaatama - oli melu. Keegi laulis tänava ääres - niimoodi korralikult laval, näidati erivärvilist valgust ja puha. 

* Käisin Elvas suvitamas ja ujumas - selline oli plaan. Tegelikult ma käisin seal end piinamas ja kõrvetamas, nagu välja tuli. 4 tundi keskpäevase päikese käes ei olnud just hea mõte - huvitav, kuidas sellest siis aru ei saanud - ja päästja pilve ka ei tulnud. Pärast tuli mitu päeva taastuda. Ma tavaliselt kõrvetan ikka selja ja õlad ära ja siis on vastik. Aga nüüd ma kõrvetasin ära kõhu (ja terve vasaku külje) ning see oli hoopis valusam. Ai-ai-ai-ai-ai. Iga kord kui ma niimoodi ära kõrben (kuigi see oli üks hullemaid kordi), mõtlen ma alati - enam ma nii ei tee! Ja siis ma teen seda jälle. Mitte meelega. Lihtsalt puhtast lollusest. Päikese käes ei saa üldse aru, kui kõrbenud sa juba oled. 

* Ja siis kui ma olin näost kõrbenud ja nina punane, läksin ma endale dokumendifotosid tegema. Kõigepealt läksin muidugi nina puuderdama. Ja pilt väga hull ei tulnudki. Riideid ei jäänud üldse peale kuigi ma veel tükk aega mõtlesin, mis värvi kanda. 

* Võrus käisin ka. Seal oli tore. Tamula järvel on väga ilus rand ja rannapromenaad ja tee randa oli ka ilus. Supelda oli mõnna. 

* Väga ilus kuum ilus soe ilus mõnus suvi on. Tavaliselt ma ikka kirjutan siin ja kirun ilma, aga praegu pole küll midagi kiruda, ainult kiita. Aitäh, ilus kena tore ilm. Jää veel kauaks meiega. 

Comments

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.

Leib lendab, kohupiim kargab

Lahe Infotehnoloogia Koolis prax oli täna. Me mängisime robotitega. Sellistega, millel olid rattad ja mis sõitsid ringi. Ja siis oli põrandale ette tehtud rada, mille nad läbima pidid. Lahe. :) Muidugi klass oli selline, nagu on üks klass, kus on vähemalt 20 arvutit, päike, mittelahtikäivad aknad ja olematu konditsioneer. ;) Aga lahe oli ikka. Mmm jah. Ma ei taha täna õppida. Viimne hingetõmbepaus enne tulevat sprinti... homsest kolmapäevani. Ehh. Aga täna on reede. Reede õhtu lausa. Ja reede õhtul on masendav õppida. Ma olen seda muidugi teinud. Näiteks ükskord oli mul pühapäeval eksam. See oli veel masendavam. Aga kõige masendavam oli tol korral siiski see laupäev seal reede ja pühapäeva vahel, mille ma kah õppides veetsin. Eksam oli 12. juunil. Ma läksin veel taksoga, sest bussi nii vara ei läinud. Plehh. Eile õhtul sain ma jälle millegi suurepärasega hakkama. Nimelt ma sõin kohupiima. Kodujuustu. Leival. Ja ühel hetkel söön mina lõbusalt oma kodujuustuleiba ning siis korraga järgm...