Skip to main content

mmxv

Läinud aasta lubadused ja kokkuvõte. Lühikokkuvõte oleks, et oli väga hea aasta.

2014. aasta lubadused:

* hakka iseseisvamaks - seda ma mingis mõttes kindlasti tegin, näiteks hakkasin hoopis rohkem enda eest hoolitsema, endale ise süüa tegema (seda ma oskasin enne ka, aga ei teinud eriti, sest polnud vajadust), rohkem koristama, nõusid pesema ja muud sellist. Kuna ma kolisin vanematekodust välja, siis on iseseisvust kindlasti palju juurde tulnud. Aga arenguruumi on jätkuvalt, sest ma ei ole loomult iseseisev, mulle meeldib (või ma olen harjunud) kellestki teisest sõltuma suurel määral. 

* võta kaalust alla - võtsin nii umbes 10 kg, millest 5 kg olen nüüd talvisel ajal (kuna ma käin vähem jala kui suvel) tagasi juurde võtnud. Mõnikord kui ma nõusid pesen ja see mulle närvidele käib, siis ma mõtlen, et tänu sellele kehalisele tegevusele võin ma šokolaadi süüa. Toidu poole pealt pole ma otseselt millestki loobunud, võib-olla tarbin nüüd veidi vähem magusat, aga see pole kindel. Lihtsalt, söögi tegemine ja koristamine ja nõudepesu ja enda eest hoolitsemine ning kõndimine muidugi kah on vist need peamised abistavad tegurid. Sel kevadel-suvel hakkan jälle kõndima, ehk saan kaalu veel rohkem alla kui läinud aasta miinimum.

* tantsi & Tantsi - jup, mõlemaid sai tehtud, ühte rohkem kui teist. Mõlemaid teen ka edaspidi. Tantsukursustele siiski ei jõudnud, sest - üllatus! üllatus! - ma olen laisk. Aga mõnikord kui mängib hea musa ja tuleb õige tuju, siis tantsin oma isu täis.

* ole õnnelik ja armasta - olin ja olen jätkuvalt. Kuigi 1. jaanuar oli hea päev ja ma olin õnnelik, siis punkti teine pool sai tehtud alles 2. jaanuaril. 

* tee plaane ja vii (mõned juba) täide ka - tegin ja viisin. Neist kõige meeldejäävam on vist suvine ringreis (Viljandi-Pärnu-Haapsalu-Rakvere-Tartu). Aga väiksemaid plaane oli ka, mis said tehtud. Mõned teatriplaanid näiteks: "Raimonda", "Balletigala", "Minu järel, seltsimees", "Hea põhjatuule vastu". Ja palju muid pisemaid, aga siiski toredaid asju. Tulevikuplaane sai ka tehtud ja mõnda ka alustatud. 

* sõida rongiga - ei sõitnud, nende uute oranžide rongidega küll mitte, ega tegelikult ka mingite muude rongidega. See-eest käisin ma Raudteemuuseumis ja mängisin palju rongimängu. Kas see loeb?

* tee midagi uut ja huvitavat - oo jaa. Aasta alguse poole juhtus pea iga päev midagi uut ja elus esmakordset. Kõik oli väga uus ja tore ja huvitav ja uus. 

--
Nüüd siis pikem kokkuvõte: 

Aasta esimese poole veetsin ma peaga pilvedes. Ma olin noor ja armunud ja kõik oli ilus ja hea. Esimene tõsine armastus ja esimene tõsine suhe - ja sellega kaasnes oi-kui-palju muid esimesi. Tekkis selline lapsepõlve tunne, kus maailm on uus ja huvitav ja täis müstikat ja avastamisrõõmu (ja päike on eredam, rohi rohelisem ja taevas sinisem - ausalt ka). 

Talv oli suurepärane - ja talved pole minu jaoks juba ammu seda olnud. Kevad oli suurepärane. Suvi oli suurepärane. Sügise poole, nii augustis-septembris kadus see alguseõhin ära ja elu muutus argisemaks, tulid ka mõned probleemid, kuigi sellised väiksemapoolsed. Eks mul tuju läheb ka talvel ja pimedas hullemaks. Ja mõned draamad olid kerged tulema - minu suureks nördimuseks olen ma sama suur draamakuninganna nüüd kui ma teismelisena olin. Järjekordne tõestus, et inimesed ei muutu. Aga draamad draamadeks, neist saime üle, ei midagi suurt, ja kokkuvõttes oli siiski väga hea aasta.

Comments

Popular posts from this blog

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

Elu Pontuga

Nüüd oleks vist viimane aeg panna kirja, kuidas need esimesed kaks ja pool kuud meil Pontuga läinud on. Ta tuli meie juurde 28 august ning sellest järgmisel päeval sai just kahekuuseks.  Alguses oli raske. Me ei maganud, me ei söönud, me tegelesime ainult Pontuga. Tol ajal viisime teda kogu aeg õue ka, pärast magamist, pärast mängimist, pärast söömist, ööpäevas u 8 korda. Esimesed ööd magas Pontu minu voodi all, kuid ta on kerge unega ja mina ka, seega mina ei saanud eriti hästi magada. Siis magas ta arvutitoas koos R-ga, kui too öösel üleval oli ja siis ei saanud tema eriti liigutada, kuna Pontu oli täpselt ta tooli taga/all/ümber. Paar ööpäeva koos Pontuga ja siis otsustasime, et vaja ikkagi osta puur ja aedik.  Aja jooksul on nüüd kergemaks läinud ja tekkinud omad rutiinid. Pontu käib nüüd õues enamasti 4 korda päevas. Magab oma puuris/kuudis. Oskab käsu peale istuda ja lamada ja käppa anda. Ning sel ajal kui mul varvas väga valus oli, õppis ta ka ära käskluse "oota". Varb...