Skip to main content

Saaremaa

13 juuli 2015

Kella poole ühe paiku hakkasime sõitma. Enne käisin veel korra poes, ostsin tee peale küpsist kaasa (millest enamus jõudis ringiga koju tagasi) ja otsisin tükk aega niiskeid salvrätikuid taga, lõpuks leidsin kah. Ja siis läks sõit lahti. 


Esimese peatuse tegime Viljandis. Käisime poes, ostsime natuke süüa ja šokolaadi. 


Edasi sõitsime Heimtalisse. See on üks väike kena kohake Viljandi külje all, seal olid ka obesed ja koolimaja ja mõis ja lihtsalt tore olla. 

Sealt sõitsime Pärnu poole, aga vahepeatuse tegime Kilingi-Nõmmes. Pärnus sai natuke ringi seigeldud, enne kui õige tänava kätte leidsime - aga siis jõudsime ka ilusti hotelli juurde. Viisime kodinad tuppa ja puhkasime pisut (või noh, paar tundi), siis jalutasime mere äärde. Mina panin varbad korraks vette kah. Siis jalutasime tagasi ja tee peal sõime õhtust. Kuna siiani ma olen Pärnus käies peatunud mõlemal korral samas kesklinna ööbimispaigas ("Hommiku Hostel-Külalistemaja"), siis nüüd nägin hoopis teise kandi tänavaid ja maju. Majad olid eri värvi - rohelised, sinised, lillad, roosad, jne.

14 juuli 2015


Kuskil kella 9 paiku sõime hotellis hommikust. Siis olime natuke toas ja tegelesime tähtsate asjadega, nagu edasise marsruudi uurimine, korteriostu asjade ajamine ja mina seal mingi hetk tukastasin kah. Vat sel hommikul ma ei joonud ei teed ega kohvi, mistõttu ma olin terve päeva unine. Edaspidi ma võtsin natuke kohvi. 


Hotell ("Villa Eeden") oli päris kena; eriti mõnus oli voodi ja tekk - pehme ja õhuline ja mõnna! R. käis pärast veel küsimas, kust selliseid tekke saab, (Wendre vabrikupood) ja meil oli algselt plaanis sealt ka läbi minna, aga reaalselt me sinna ikkagi ei jõudnud. 


Enne linnast lahkumist käisime veel Kaubamajakas lõunatamas. Ma tahtsin sealt salli ka osta, sest ma olin oma salli maha unustasin, täpselt nagu päev enne reisi, kui asi lõppes sellega, et ma ostsin Hansalaadalt uue salli (roosa). R. soovitas, et osta Saaremaalt, sest Saaremaa sall on hoopis ägedam kui Pärnu kaubamaja sall, seega jäigi sall seekord ostmata. 


Pärnust sõitsime siis Virtsu sadamasse, sealt ostsime praamipileti ja sõitsime kohe järjekorda - olime üks esimestest. Sabas tuli päris kaua oodata; praam oli küll ees, aga peale ei lastud. Seda siis seetõttu, et pidime minema hoopis sellele praamile, mida ei olnud veel ees, vaid mis alles hiljem tuli. Siis käsutati meid kiiresti peale. R. küsis ka üle, kas alumisele tekile või ülemisele, aga vastus oli ainult, et mine juba, kähku-kähku, seega me läksime alumisele. Auto pargitud, läksime ühest päris järsust trepist ülespoole. Ja siis ühest teisest normaalsemast trepist kah. Käisime väljas vaadet nautimas, pilte tegemas ja tuule käes lõdisemas. Praamisõit läks väga ruttu, peagi teatati, et maabumine on 5 min pärast ja me läksime tagasi alla autosse. 


Edasi sõitsime ühe jutiga Kuressaarde, läbi Muhumaa, üle tammi ja mööda Saaremaad. Mina jäin vahepeal pisut tukkuma; kui Kuressaarde jõudsime, siis ajas R. mind üles. Hotelli ("Arabella") leidsime ilusti üles, viisime kodinad tuppa ja puhkasime jälle natuke. Seejärel jalutasime kesklinna ja lossi juurde ja mere äärde kah.


Tagasi tulles saime hotelli ees R. sõbranna K-ga kokku ja läksime tema ja ta lastega koos sööma. Hiljem läksime ka talle külla, kohtusime ta mehega ja ajasime niisama juttu. 


Kui me lõpuks tagasi hotelli saime, siis ma olin nii unine, et ei jõudnud tükk aega tuttu minna. ;)


15 juuli 2015


Hommikusöök jälle kella 9 paiku. Suure hädaga sain R. ka üles (sest tema teadis, kust hommikust saab, aga mina ei saanud seletustest aru), aga ta läks varem söömast ära ja otse jälle voodisse, kus magas veel paar tundi. Mina lugesin oma raamatut ja tegin päevaplaane - üldiselt oli plaanis Saaremaal ringi sõita.


Keskpäeva paiku hakkasime liikuma. Kõigepealt Kaali järve äärde, kuid enne seda vaatasime üle veel Kõljala mõisa. Kaali järve ääres oli rahvast ka natuke; tähelepanu äratas üks soomlaste grupp, kes koksisid kive kokku ja laulsid mingit imeliku laulu. R. ütles, et lähme ruttu hullude juurest ära, mina mõtlesin, et oh kui vahva. Hiljem tuli välja, et need olid mingi imeliku loodust kummardava sekti liikmed. Samas, minu arust, võib sama hästi loodust kummardada kui midagi muud. Kui nad kellelegi halba ei tee, siis las ajavad oma asja. 


Kaali järve äärest käsitööpoest sain endale lõpuks ka salli, sinise ja särava. Jäime sinna ka lõunat sööma, mina võtsin metsseaprae ja taluõlu. See viimane oli hea ja esimene kah söödav, aga mitte nii hea kui kodusiga. Aga proovitud ta sai. Kui me sõime, siis tuli meie juurde üks väike kutsa, kes teadis täpselt, mida teha, et talle kah midagi antaks - ta sitsis, liputas armsalt saba ja vaatas lihtsalt sellise eriti nunnu pilguga otsa. Me kahepeale andsimegi talle päris mitu lihatükikest, sest ikka parem kui lihtsalt järele jätta. 


Kui söömas olime (õues, aga katuse all), siis tuli ka paar piiska vihma. Üldse lubati meile igaks päevaks vihma, aga korralik sadu tuli alles reedel kella 5-6 paiku hommikul. 


Kaali juurest sõitsime edasi Angla tuulikumäele, kus oli kolm tuulikut, kuhu sai sisse ronida, ja kaks niisama ilu pärast. R. seletas mulle, kuidas tuulikuid pöörati tuule suunda, kas siis terve tuulik korraga või ainult ülemine ots koos tiivikutega. Ma pidin/pean tunnistama, et ega ma enne ei teadnudki, et tuulikuid pöörati. Või kui kunagi teadsingi, siis enam igatahes mitte. Käisime tuulikutes sees; seal oli üks hollandi tuulik (4-korruseline) ja ülejäänud olid pukktuulikud, vahe siis selles, et holladi tuuliku puhul ei pea tervet tuulikut pöörama, vaid lihtsalt ülemist osa.
 Vaatasime ka lambaid ja kitsi ja kalkuneid ja muid elukaid, kes tuulikute kõrval aias uitasid; käisime ka muuseumis. Lisaks kiikusime sellise väga huvitava kiigega, kus olid pingid ja laud ja kui kiik kiikus, siis laud tuli lähemale ja siis jälle kaugemale ja siis jälle lähemale. Süüa oleks seal suure hooga vist päris imelik, kui laud vahepeal eest ära liigub. Igatahes oli seal tore. Mulle meeldivad tuulikud. 

Tuulikute juurest läksime edasi Panga pangale. Seal oli suur silt "Saaremaa kolm kauneimat paika" ja nendeks olid: Panga pank, Angla tuulikud ja Kaali kraatrid. Ma kohe mõtlesin, et jess! Said õiged kohad välja valitud. Jalutasime siis pangal ringi, väga serva peale ei läinud, ikka sellises kauguses, et kui kogemata serva poole komistaks, siis kukuks murule siruli. Meri oli seal panga all ilusat värvi, selline natuke rohekas, sest merepõhi paistis läbi vee ära ja seal oli miskit kollakat-rohekat. Pank nähtud ja üle elatud, sõitsime tagasi Kuressaarde.


Õhtul plaanisime hotelli restoranis süüa, aga tuli välja, et see oli kinni. Seega läksime siis ikkagi kesklinna ja sõime seal.


16 juuli 2015


Hommikusööki sõin ma igatahes üksi. Kell 10 ajasin R. üles, kell 11 saime hotelli ees K. ja tema perega kokku, et koos randa minna (nagu oli kokku lepitud). 


Kõik mahtusid ilusti autosse ära ja sõitsime siis Mändjala randa. Natuke otsisime seda päris õiget kohta, kus K. ükskord käinud oli. Leidsime kah. Tee mere äärde viis läbi männituka. Rannas oli päris tuuline ja vesi oli nii jahe, et isegi varbad hakkasid külmetama. Seega ma siis suurema osa ajast (kõik peale seda esimest katset varvas vette pista) laisklesin päikese käes, kuigi vahepeal võtsin isegi jaki peale, kui pilv ette tuli ja külm hakkas. Sellegipoolest suutsin ma ära kõrvetada mõlema jala sääred ja dekoltee-piirkonna. Aga mitte väga hullusti. 

Rannas olime umbes 2,5 tundi, siis sõitsime tagasi linna. Puhkasime natuke hotellis, siis läksime Kuressaare lossi kaema. Seal oli palju korruseid ja palju ruume ja huvitav oli, aga mulle meeldis see loss väljaspoolt ja ümberringi rohkem kui seest. Pärast jalutasime jälle kesklinna sööma. 


17 juuli 2015


Hommikusöögile läksin üksi, aga R. tuli ka pärast. Seejärel läksime veel korraks K-le külla ja ajasime natuke juttu, siis hotelli tagasi ja minek. Enne linnast lahkumist otsisime üles suure veski-kohviku, mis polnud varem meie teele jäänud ja tegime sellest pilti. Seejärel pisike toidupaus linna ääres ja siis juba sõit Kuivastusse praamile. Praamile jõudsime nii täpselt, et paar autot tagapool jäid juba maha. Seekord oli teistsugune praam, natuke uhkem. Igatahes trepp ülesse ei olnud nii kitsas ja jube. 


Seekord oli mul sall olemas ja plaanis see ka praamil kaela panna, aga loomulikult ma unustasin selle autost kaasa võtta, seega olin sallitu ja õhema kampsuniga kui viimane kord ja ikka päris külm ja tuuline oli, seega suurema aja olime sees. 


Kui mandrile jõudsime, siis sõitsime Pärnu suunas edasi, kus tegime Port Artur'is jäätisepeatuse. Sealt siis Kilingi-Nõmmele (kah väike peatus), siis enne Viljandit peatusime Kõpul ja tegime kirikust paar pilti, sealt siis Viljandisse ja siis juba Tartu poole. Umbes 20 km enne Tartut saime ühe sahmaka kaela, aga kui Tartusse jõudsime, siis oli jälle päike. 


--


Ja selline see meie reisike oligi. Kokkuvõttes väga-väga tore. :)

Comments

Popular posts from this blog

mmxxiii

Täna on küll viimane aeg teha ära eelmise aasta kokkuvõte, aasta 2022 oma siis. Ega ma sellest väga palju enam ei mäleta ka. Aga mul oli põlveopp, millele järgnes 5 nädalat kargutamist ja siis sügisel käisin töökaaslastega spaas. Vahepeal oli suvi kah, siis käisime Pontuga ujumas. Ja kutsapargis käisime ka mitmeid kordi. Vaatame resolutsioonid ka üle, 2022 a. lubadused: * tegele Pontuga Ikka tegelesin :) Käisime kutsapargis ja jalutamas ja olime/mängisime niisama koos. Kaisutasime kah.  * ära üle tööta Vot - ei töötanudki! Selle vastu aitas Pontu ilusti - nüüd ma jõuan kella 10-ks tööle ja olen kella 6-ni ja väga palju ületunde enam ei tee.  * hoolitse oma tervise eest Jah, sain põlve korda ja tegin harjutusi. Ja vahetasin perearsti ära, sest mu vana perearst läks pensionile ja siis ma sain automaatselt uue, aga see uus on linna teises otsas, seega ma võtsin sama arsti, kes on emal-isal ja vennal. Minu meelest on ta tore ja asjalik.  P.S. Tuli meelde nüüd, et me käisime (vist augustis)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat ort

Viini reis

Viin, Austria, 29.06 – 02.07.2018 NB! Need, kes ei viitsi tervet juttu lugeda, siis kerige lõppu, seal on kokkuvõte. Neljapäev, 28.06. Sõitsime kella kolmese rongiga Tallinnasse, kus olime endile üheks ööks kinni pannud toa GO Shnelli Hotellis, mis asub kohe raudteejaama kõrval. Lennujaamas pidime olema kell 5 hommikul. Olime enne tükk aega mõelnud, kuidas ikkagi toimida, kas minna varem ja ööbida hotellis, kusjuures alguses kaalusime ainult Ülemiste Hotelli, aga seal olid alles vaid kallid toad. Korra mõtlesime ka, et sõita Tallinnasse öise bussiga, aga seda varianti me mõlemad ikkagi pelgasime, sest mis saab siis, kui midagi juhtub ja me oleme alles Tartus ja juba 3-4 tunni pärast peaksime olema Tallinna lennujaamas. Pealegi oleks me sellise variandi puhul pidanud olema kas terve öö üleval või oleks saanud ainult mõned tunnid magada. Otsustasime siis lõpuks Shnelli hotelli kasuks, kuna rongiga minnes on see tõesti kohe sealsamas ja lisaks oli tuba ka mõistliku hinnaga j