Skip to main content

Ilus ilm ja hea toit

Eilne ilm on lõpuks selline, nagu üks korralik suveilm olema peab - kui varjus täiesti paigal püsida, siis on päris mõnus, aga kui natukenegi liigutad, hakkab kohe palav. Suvi! Tegelikult meeldivad mulle need natuke jahedamad, aga päikeselised ilmad ka, aga sellist suvist soojust peab ka olema. Kui seda siin maal ei ole, peab kuhugi kaugemale seda otsima minema.

Igatahes, käisin eile õhtul linnas suvesoojust nautimas ning Tartu Toidu- ja Veinifestivalist osa saamas. Sain vanematega kokku ning jalutasime koos läbi laada, kus müüdi siis igasugust toidukraami ja olid ka mõned kohvikud telkides. Ma ostsin endale oma lemmik laadasaadusi - kanepiseemne karaski ja valgehallitusjuustu. Hiljem ostsin R-le ka paar kaneelirulli. Veinist me seekord osa ei võtnudki, läksime hoopis Pahadesse Poistesse kirsiõlut jooma. Ma olin seal korra eelmine aasta käinud lõunat söömas ja siis näinud reklaami, et seal sellist asja on. Ja siis tekkis kohe soov see ära proovida. Väga hea oli, väga kirsine. Isa ütles, et kui ta ei teaks, et see on õlu, siis ta ära ka ei arvaks. Kõrvale võtsime kooki, sest menüüs on kirjas, et see õlu sobib hästi magustoidu kõrvale. 

Pärast seda jalutasime veel natuke linnas ringi, laat oli suures osas juba ära läinud. Ilm oli ka juba pilve läinud, sest front oli tulekul. Väga ilus, väga sirge front, mis jõudis siis paar tundi hiljem suure saju, raju, välgu ja pauguga kohale. Meie jõudsime õigeks ajaks koju tagasi. 

Täna läksime koos emaga Tammelinna Kodukohvikutepäevale. Jäime sellega igati rahule. Ma olin enne kodus eeltööd teinud ja mõned huvitavad kohvikud välja valinud, aga käisime ka mõnedes teistes, mis tee peale jäid. Osades kohvikutes olime juba eelmine aasta käinud, aga läksime ikka uuesti ja saime toredaid maitse- ja kunstielamusi. 

Vahepeal ekslesime niisama Tammelinnas ringi, sest me kumbki pole just väga hea orienteeruja:

Ema: Küsime kellegi käest. 
Mina: Ei! Ma vajun häbist maa alla, kui ma peaksin kelleltki küsima, kus pool asub Riia mnt. 

Õnneks me läksime ikkagi õigele poole, kuigi majanumbrid tekitasid segadust. Ma olen alati arvanud, et tänavanumbrid lähevad väiksemast suuremaks linna keskelt linna ääre poole liikudes, seekord tundus, nagu oleks vastupidi. 

Läksime siis üle Riia mnt ja käisime veel paaris kohvikus, lõpetuseks väga toredas Haikukohvikus, kus jõime rabarberiveini ja kuulasime peremehe-perenaise esituses haikusid. Samuti sain küpsise sees endale päris oma haiku:

hämaral nõlval
purpursed pajutipud
põllu-taevapiir

Pärast seda sõitsime kesklinna ja jõime seal veel ühe Caffe Latte. Ja sealt siis kumbki oma koju. 

Mekkida saime selliseid toredaid sööke nagu tuunikala pirukas, merevaigukook, pulgakook, kilupirukas, lihapirukas, mesikäpa kook, itaalia amps, spinati-fetapirukas, maasikad-mustikad vanillikastmega, avokaado kreem, rabarberi vein ja haikuküpsis. 

Ja ühes kohvikus sai imetletud kunstigaleriid, või kunstniku maja, mis oli ilusaid maale üleni täis. Haikukohvikus olid ka maalid ja juba eelpool nimetatud haikud. 

Seega väga tore päev, sai kosutust nii kehale kui ka vaimule. Ja jalutada sai ka. :) Lisaks oli õhtul ilus vikerkaar ja üldse ilusat värvi taevas. 

Comments

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.

Leib lendab, kohupiim kargab

Lahe Infotehnoloogia Koolis prax oli täna. Me mängisime robotitega. Sellistega, millel olid rattad ja mis sõitsid ringi. Ja siis oli põrandale ette tehtud rada, mille nad läbima pidid. Lahe. :) Muidugi klass oli selline, nagu on üks klass, kus on vähemalt 20 arvutit, päike, mittelahtikäivad aknad ja olematu konditsioneer. ;) Aga lahe oli ikka. Mmm jah. Ma ei taha täna õppida. Viimne hingetõmbepaus enne tulevat sprinti... homsest kolmapäevani. Ehh. Aga täna on reede. Reede õhtu lausa. Ja reede õhtul on masendav õppida. Ma olen seda muidugi teinud. Näiteks ükskord oli mul pühapäeval eksam. See oli veel masendavam. Aga kõige masendavam oli tol korral siiski see laupäev seal reede ja pühapäeva vahel, mille ma kah õppides veetsin. Eksam oli 12. juunil. Ma läksin veel taksoga, sest bussi nii vara ei läinud. Plehh. Eile õhtul sain ma jälle millegi suurepärasega hakkama. Nimelt ma sõin kohupiima. Kodujuustu. Leival. Ja ühel hetkel söön mina lõbusalt oma kodujuustuleiba ning siis korraga järgm...