2017. aasta lubadused:
saa terveks
Kuna ma suutsin eelmise aasta saabudes kõrgesse palavikku ja üldse korralikult tõbiseks jääda, siis oli see üks esimesi lubadusi, mis ma andsin. Ja ka esimene lubadus, mis täidetud sai. Kaks nädalat olin haiguslehel, siis sain terveks. Kunagi kevadel tegin vereanalüüsid ja arst lasi D-vitamiini kogust mõõta ja selgus, et see on poole madalam, kui peaks olema. Sellest ajast saadik olen iga päev D-vitamiini võtnud ning kui sügisel uue analüüsi tegin, siis oli korras. Võtan siiski D-vitamiini edasi. C-vitamiini ka. Multivitamiine enam ei võta, aga vahel joon ära mõne lahustuva tableti, nt B6 ja magneesium või K ja kaltsium. Täiesti eraldi lahustuv magneesium on ka olemas.
2017 a. kevadel oli mul ehk veel mõni tõbi, aga sügisel suutsin täiesti terveks jääda. Isegi nohu pole veel olnud, ptüi-ptüi-ptüi. Lisaks vitamiinidele turgutan end teega ja meega.
Kui nüüd üldiselt tervisest rääkida, siis sai 2017. aastal ikka natuke mööda arste joostud. Mõned olid niisama kontrollid, mis andsin positiivseid tulemusi, aga üks uus häda tekkis ka. Päris kindlalt ei mäletagi, millal see alguse sai, aga 2017. aasta suvel läks asi päris hulluks. Nimelt hakkas mul vasak jalg pea iga väiksema kõndimise peale valutama, eriti siis, kui oli selline kõndimine-seismine-kõndimine. Hakkas valutama alates säärest, siis reis ja lõpuks peaagu puusani välja, ehk siis täies pikkuses.
Mingil hetkel lisandus jalavalule seljavalu ja siis ma läksin ka füsioterapeudi juurde, kus käisin lõpuks u 10 korda massaažis ja tegin kodus võimlemisharjutusi. Selja sain korda, aga jala mitte. Jalaga käisin perearstil, mainisin neuroloogile, tegin vereproove ja lõpuks käisin ka jalaarstil, kus tehti koormusjaotuse katseid ja lõpuks määrati tallatoed, mis siis valmistati täpselt minu jalgade järgi. Enne seda käisin ka natuke apteegist ostetud sisetaldadega. Need aitavad, aga mitte 100%. Siiski piisavalt. Ma saan normaalselt käia poes või laadal, ilma et ma peaksin iga 5 minuti tagant istuma või jalgadele toetudes puhkama.
käi joogas
Ma olin sellest juba päris pikalt mõelnud, aga lõpuks siis august 2017 võtsin end kätte ja panin joogakursusele kirja. Päris seda kursust ei saanud, aga sain teise sarnase, kus keskenduti selja ja turja harjutustele, mis sobis väga hästi, kuna mul oli siis veel natuke seljajama. Joogatunde oli kokku viis ja ma sain käia neist neljal. Oli täitsa huvitav; harjutused olid jõukohased ja kõik said omas rütmis neid teha.
Ma küll vahepeal natuke mõttes torisesin, et ma pean pool aega hinge kinni hoidma, sest kui ma ära väsisin, siis ma ei suutnud enam nii aeglaselt hingata. Mõnikord ma siis hingasin salaja paar korda rohkem kui tohtis. Ja ega ma kõike päris õigesti ka teha ei saanud, sest ma ei paindu enam/veel nii hästi, aga juhendaja ja grupp oli tore ja keegi ei pahandanud.
Sel ajal, kui käisin joogas ja massaažis, tegin ka kodus rohkem või vähem korralikult igasugu harjutusi. Nüüd, kus enam ei käi, ei tee ka harjutusi. Trenažööriga ka enam ei sõida. Seega kui koristamine ja nõudepesemine ja söögitegemine välja jätta, siis ma kodus ennast enam eriti ei liiguta. Tööl kah mitte. Vahepealsel ajal nii palju, et kõnnin bussi peale.
Aga on plaanis uuel aastal uuesti kuhugi joogasse mina, kevade poole, kui õhtud lähevad valgemaks. Ja sügisel ka, kui õhtud on veel valged. Senikaua... olen vist laisk.
tee vähem ületööd
Umm... vähem on väga suhteline mõiste. Ma ei mäleta enam, palju ma 2016. aastal tööd tegin. Kas see oli see eriti hull aasta või mitte. Vist mitte. Igatahes, 2017 algust ma väga enam ei mäleta, välja arvatud see, et teine nädal haiguslehel olles, tegin ma juba kodust tööd, ja esimesel nädalal tegin ka mõni päev natuke, selle pooletunnise aja sees, kui palavikurohi mõjus ja ma tundsin end jälle inimese moodi. Suvel oli vist natuke rahulikum, eriti puhkuse ajal, aga isegi siis läksin ma üks nädal varem tööle, kui plaanis oli.
Tõeline hullumaja algas septembris ja kestis väikeste vahedega üsna aasta lõpuni. Ega hetkel ka just väga rahulik ei ole, aga samas ei ole ka eriti hullult kiire. Selline keskmine kiire. Millega ma vist juba vaikselt harjuma hakkan. Samas, tööpäevad kujunevad ikka üsna pikaks ja õhtul olen kodus päris väsinud. Aga eks see ole vast sellest talvest ja pimedusest ka.
Igal juhul, ma üritan ikkagi iga päev söömas käia ja end mitte päris ära töötada.
jaluta rohkem
Umm... ma kardan, et mitte. Ma küll ei mäleta, palju ma siis 2016. aastal jalutasin, aga kuna 2017. aastal tekkis see jalavalu, siis see rikkus igasugused jalutused ära. Natuke sai ikka ringi käidud, aga igapäevaselt pigem mitte.
käi reisul
Käisin Taanis. Algselt tahtsime küll Viini minna, aga jokutasime nii kaua, et kohad läksid täis. Võtsime siis hoopis Taani reisi (lossid ja väikelinnad) ja see oli kindla peale läinud aasta üks meeldejäävamaid sündmusi. Ehk siis meeldis-meeldis-meeldis!
Ma küll vahepeal natuke torisesin ja olen vist pooltel piltidel mossis näoga selle tobeda jalavalu tõttu, aga tagasi mõeldes oli see ikkagi väga tore reis. Kuna mul on sellest juba pikk-pikk postitus tehtud, siis enam kordama ei hakka, aga tore oli tõesti. Mulle meeldib reisida.
vähem mõttetut töinamist ja tujutsemist
Ausalt, ma peaksin selle kohta mingit statistikat tegema, et ma kindlalt oskaksin öelda, kas oli nüüd vähem või mitte. Tunde järgi öeldes - ei. Ma olen piisavalt jonnakas ja ära hellitatud, et kui ma ei saa, mida ma tahan, siis tuleb sealt kohe mingi jonn ja draama ja tujutsemine. Ja mitte ainult siis. Ma olen üldiselt üsna kergesti ärrituv, eriti kui ma olen väsinud või jalg valutab vms. Ma ärritun küll kergesti, aga õnneks rahunen ka üsna ruttu maha.
R. räägib igal juhul minu mossipäevadest ja see ka ärritab mind, sest kui ma ühel päeval natuke tujukas olen ja siis vbl 15 minutit mossitan, siis tema meelest on see kohe mossipäev. Mis siis, et mul hiljem tuju paranes ja me koos mõnusalt aega veetsime, ikka on mossipäev ja ta viitab sellele veel tükk aega tagantjärele.
Ma ei tea, ma kord juba olen selline ja väga raske on end muuta. Saaks siis kuidagi ollagi rohkem zen, aga minu ainus võimalus tundub olevat jätta mulje, et ma olen zen, kuigi tegelikult ma seda muidugi ei ole. Aga ka see ei tule mul eriti hästi välja.
tee kalendritoite jt uusi retsepte
Tegin küll. Mitte kõiki kalendritoite, aga 5/12-st tegin ära. Ja muid asju tegin ka. Uus lemmik on baklažaan ja nt ahjus küpsetatud baklažaan tomati ja mozzarellaga on üks ülimalt hea ja lihtne toit, mida ma mingil perioodil tegin endale üsna tihti. R. seda ei söö.
Salateid teen üsna tihti, või siis vähemalt muu roa kõrvale, nii et vähemalt pool taldrikut on salat. Mõnikord ei jäägi muu toidu jaoks eriti ruumi. Otsisin ka ühe suure salatiraamatu, kus on vist 1000 retsepti, aga selle olen viimasel ajal unarusse jätnud. Salat, tomat, oliiviõli + lisandina juust, lihapall, lõhe vms, mis parajasti juhtub kodus olemas olema. On kujunenud omad lemmikud ja ei taha/viitsi eriti uusi ja keerulisemaid retsepte proovida. Aga püüan edaspidi vahel ikka midagi uut ka proovida, ehk leiab mõne uue lemmiku.
osta uued prillid
Ostsin. Võtsin vanad prillid näppu, läksin poodi ja ütlesin, et palun mulle sellised raamid. Tuli välja, et silmaarstil käimisest ei olnud siin kasu, pidin ikka poes uuesti arsti juures käima, et prilliretsept saada. Samuti ei saanud tellida prilliklaase ilma igasuguste kaitsvate kihtideta - kuna mu vanad klaasid läksid kasutusest ära seetõttu, et see kile seal mullitama hakkas ja ära kulus, siis mõtlesin, et võtaks seekord ilma, aga ei saanud ja müüja ütles, et kui oleks ilma, siis kuluksid klaasid palju varem ära, läheks kriimuliseks vms.
Ok, võib-olla on tal õigus. Igatahes, lasin siis kõik numbrid kokku lüüa ja siis hakkasin vaatama, et oot-oot, prilliklaasid maksavad u 50x rohkem kui raamid. See küll ei kõlba. Andke mulle palun kallimad raamid! Seega võtsingi kallimad raamid, mis on ilusad, mugavad ja siiani ka vastupidavad. Hästi läks.
--
Kokkuvõttes oli siis 2017 täitsa hea aasta. Lisaks juba mainitule sai käidud ka teatris ja kohvikus ning loetud raamatuid. Kaugel võõrsil elav õde käis suvel külas. Reisil sai käidud. Kodune elu on olnud ka üpriski rahulik ja tore. Mõned väikesed tervisejamad olid, aga need said ka korda/paremaks. Seega jah, mina olen eluga ja aastaga rahul.
saa terveks
Kuna ma suutsin eelmise aasta saabudes kõrgesse palavikku ja üldse korralikult tõbiseks jääda, siis oli see üks esimesi lubadusi, mis ma andsin. Ja ka esimene lubadus, mis täidetud sai. Kaks nädalat olin haiguslehel, siis sain terveks. Kunagi kevadel tegin vereanalüüsid ja arst lasi D-vitamiini kogust mõõta ja selgus, et see on poole madalam, kui peaks olema. Sellest ajast saadik olen iga päev D-vitamiini võtnud ning kui sügisel uue analüüsi tegin, siis oli korras. Võtan siiski D-vitamiini edasi. C-vitamiini ka. Multivitamiine enam ei võta, aga vahel joon ära mõne lahustuva tableti, nt B6 ja magneesium või K ja kaltsium. Täiesti eraldi lahustuv magneesium on ka olemas.
2017 a. kevadel oli mul ehk veel mõni tõbi, aga sügisel suutsin täiesti terveks jääda. Isegi nohu pole veel olnud, ptüi-ptüi-ptüi. Lisaks vitamiinidele turgutan end teega ja meega.
Kui nüüd üldiselt tervisest rääkida, siis sai 2017. aastal ikka natuke mööda arste joostud. Mõned olid niisama kontrollid, mis andsin positiivseid tulemusi, aga üks uus häda tekkis ka. Päris kindlalt ei mäletagi, millal see alguse sai, aga 2017. aasta suvel läks asi päris hulluks. Nimelt hakkas mul vasak jalg pea iga väiksema kõndimise peale valutama, eriti siis, kui oli selline kõndimine-seismine-kõndimine. Hakkas valutama alates säärest, siis reis ja lõpuks peaagu puusani välja, ehk siis täies pikkuses.
Mingil hetkel lisandus jalavalule seljavalu ja siis ma läksin ka füsioterapeudi juurde, kus käisin lõpuks u 10 korda massaažis ja tegin kodus võimlemisharjutusi. Selja sain korda, aga jala mitte. Jalaga käisin perearstil, mainisin neuroloogile, tegin vereproove ja lõpuks käisin ka jalaarstil, kus tehti koormusjaotuse katseid ja lõpuks määrati tallatoed, mis siis valmistati täpselt minu jalgade järgi. Enne seda käisin ka natuke apteegist ostetud sisetaldadega. Need aitavad, aga mitte 100%. Siiski piisavalt. Ma saan normaalselt käia poes või laadal, ilma et ma peaksin iga 5 minuti tagant istuma või jalgadele toetudes puhkama.
käi joogas
Ma olin sellest juba päris pikalt mõelnud, aga lõpuks siis august 2017 võtsin end kätte ja panin joogakursusele kirja. Päris seda kursust ei saanud, aga sain teise sarnase, kus keskenduti selja ja turja harjutustele, mis sobis väga hästi, kuna mul oli siis veel natuke seljajama. Joogatunde oli kokku viis ja ma sain käia neist neljal. Oli täitsa huvitav; harjutused olid jõukohased ja kõik said omas rütmis neid teha.
Ma küll vahepeal natuke mõttes torisesin, et ma pean pool aega hinge kinni hoidma, sest kui ma ära väsisin, siis ma ei suutnud enam nii aeglaselt hingata. Mõnikord ma siis hingasin salaja paar korda rohkem kui tohtis. Ja ega ma kõike päris õigesti ka teha ei saanud, sest ma ei paindu enam/veel nii hästi, aga juhendaja ja grupp oli tore ja keegi ei pahandanud.
Sel ajal, kui käisin joogas ja massaažis, tegin ka kodus rohkem või vähem korralikult igasugu harjutusi. Nüüd, kus enam ei käi, ei tee ka harjutusi. Trenažööriga ka enam ei sõida. Seega kui koristamine ja nõudepesemine ja söögitegemine välja jätta, siis ma kodus ennast enam eriti ei liiguta. Tööl kah mitte. Vahepealsel ajal nii palju, et kõnnin bussi peale.
Aga on plaanis uuel aastal uuesti kuhugi joogasse mina, kevade poole, kui õhtud lähevad valgemaks. Ja sügisel ka, kui õhtud on veel valged. Senikaua... olen vist laisk.
tee vähem ületööd
Umm... vähem on väga suhteline mõiste. Ma ei mäleta enam, palju ma 2016. aastal tööd tegin. Kas see oli see eriti hull aasta või mitte. Vist mitte. Igatahes, 2017 algust ma väga enam ei mäleta, välja arvatud see, et teine nädal haiguslehel olles, tegin ma juba kodust tööd, ja esimesel nädalal tegin ka mõni päev natuke, selle pooletunnise aja sees, kui palavikurohi mõjus ja ma tundsin end jälle inimese moodi. Suvel oli vist natuke rahulikum, eriti puhkuse ajal, aga isegi siis läksin ma üks nädal varem tööle, kui plaanis oli.
Tõeline hullumaja algas septembris ja kestis väikeste vahedega üsna aasta lõpuni. Ega hetkel ka just väga rahulik ei ole, aga samas ei ole ka eriti hullult kiire. Selline keskmine kiire. Millega ma vist juba vaikselt harjuma hakkan. Samas, tööpäevad kujunevad ikka üsna pikaks ja õhtul olen kodus päris väsinud. Aga eks see ole vast sellest talvest ja pimedusest ka.
Igal juhul, ma üritan ikkagi iga päev söömas käia ja end mitte päris ära töötada.
jaluta rohkem
Umm... ma kardan, et mitte. Ma küll ei mäleta, palju ma siis 2016. aastal jalutasin, aga kuna 2017. aastal tekkis see jalavalu, siis see rikkus igasugused jalutused ära. Natuke sai ikka ringi käidud, aga igapäevaselt pigem mitte.
käi reisul
Käisin Taanis. Algselt tahtsime küll Viini minna, aga jokutasime nii kaua, et kohad läksid täis. Võtsime siis hoopis Taani reisi (lossid ja väikelinnad) ja see oli kindla peale läinud aasta üks meeldejäävamaid sündmusi. Ehk siis meeldis-meeldis-meeldis!
Ma küll vahepeal natuke torisesin ja olen vist pooltel piltidel mossis näoga selle tobeda jalavalu tõttu, aga tagasi mõeldes oli see ikkagi väga tore reis. Kuna mul on sellest juba pikk-pikk postitus tehtud, siis enam kordama ei hakka, aga tore oli tõesti. Mulle meeldib reisida.
vähem mõttetut töinamist ja tujutsemist
Ausalt, ma peaksin selle kohta mingit statistikat tegema, et ma kindlalt oskaksin öelda, kas oli nüüd vähem või mitte. Tunde järgi öeldes - ei. Ma olen piisavalt jonnakas ja ära hellitatud, et kui ma ei saa, mida ma tahan, siis tuleb sealt kohe mingi jonn ja draama ja tujutsemine. Ja mitte ainult siis. Ma olen üldiselt üsna kergesti ärrituv, eriti kui ma olen väsinud või jalg valutab vms. Ma ärritun küll kergesti, aga õnneks rahunen ka üsna ruttu maha.
R. räägib igal juhul minu mossipäevadest ja see ka ärritab mind, sest kui ma ühel päeval natuke tujukas olen ja siis vbl 15 minutit mossitan, siis tema meelest on see kohe mossipäev. Mis siis, et mul hiljem tuju paranes ja me koos mõnusalt aega veetsime, ikka on mossipäev ja ta viitab sellele veel tükk aega tagantjärele.
Ma ei tea, ma kord juba olen selline ja väga raske on end muuta. Saaks siis kuidagi ollagi rohkem zen, aga minu ainus võimalus tundub olevat jätta mulje, et ma olen zen, kuigi tegelikult ma seda muidugi ei ole. Aga ka see ei tule mul eriti hästi välja.
tee kalendritoite jt uusi retsepte
Tegin küll. Mitte kõiki kalendritoite, aga 5/12-st tegin ära. Ja muid asju tegin ka. Uus lemmik on baklažaan ja nt ahjus küpsetatud baklažaan tomati ja mozzarellaga on üks ülimalt hea ja lihtne toit, mida ma mingil perioodil tegin endale üsna tihti. R. seda ei söö.
Salateid teen üsna tihti, või siis vähemalt muu roa kõrvale, nii et vähemalt pool taldrikut on salat. Mõnikord ei jäägi muu toidu jaoks eriti ruumi. Otsisin ka ühe suure salatiraamatu, kus on vist 1000 retsepti, aga selle olen viimasel ajal unarusse jätnud. Salat, tomat, oliiviõli + lisandina juust, lihapall, lõhe vms, mis parajasti juhtub kodus olemas olema. On kujunenud omad lemmikud ja ei taha/viitsi eriti uusi ja keerulisemaid retsepte proovida. Aga püüan edaspidi vahel ikka midagi uut ka proovida, ehk leiab mõne uue lemmiku.
osta uued prillid
Ostsin. Võtsin vanad prillid näppu, läksin poodi ja ütlesin, et palun mulle sellised raamid. Tuli välja, et silmaarstil käimisest ei olnud siin kasu, pidin ikka poes uuesti arsti juures käima, et prilliretsept saada. Samuti ei saanud tellida prilliklaase ilma igasuguste kaitsvate kihtideta - kuna mu vanad klaasid läksid kasutusest ära seetõttu, et see kile seal mullitama hakkas ja ära kulus, siis mõtlesin, et võtaks seekord ilma, aga ei saanud ja müüja ütles, et kui oleks ilma, siis kuluksid klaasid palju varem ära, läheks kriimuliseks vms.
Ok, võib-olla on tal õigus. Igatahes, lasin siis kõik numbrid kokku lüüa ja siis hakkasin vaatama, et oot-oot, prilliklaasid maksavad u 50x rohkem kui raamid. See küll ei kõlba. Andke mulle palun kallimad raamid! Seega võtsingi kallimad raamid, mis on ilusad, mugavad ja siiani ka vastupidavad. Hästi läks.
--
Kokkuvõttes oli siis 2017 täitsa hea aasta. Lisaks juba mainitule sai käidud ka teatris ja kohvikus ning loetud raamatuid. Kaugel võõrsil elav õde käis suvel külas. Reisil sai käidud. Kodune elu on olnud ka üpriski rahulik ja tore. Mõned väikesed tervisejamad olid, aga need said ka korda/paremaks. Seega jah, mina olen eluga ja aastaga rahul.
Comments