Skip to main content

kevad tuleb

Viimased paar päeva on juba päris kevadised olnud, lisaks on päev märgatavalt pikem ja valgem. Riigi Ilmateenistus avaldas möödunud talve ülevaate, mida ma sattusin lugema juhuslikult just sel päeval, kui õues oli -10 kraadi - ja siis ma mõtlesin küll, et mis jama see nüüd on, et "möödunud" talv. Aga ei saa eitada, et märts on juba käes. Kuhu jäi veebruar? Kuhu kadus jaanuar? Mõned helgemad hetked tulevad meelde, aga üldmulje on praegu küll selline, et talv tuli ja läks. 

Aeg lendab naerukajaka tiivul, aga kuhu see kajakas küll nõnda kiirustab?

Igatahes, viimasel ajal on asju juhtunud. Näiteks õnnestus mul vahepeal haigeks jääda. Püüdsin seda küll 30-nda veebruari peale lükata, aga tuli kahjuks natukene varem. Alguses tilkus nina, siis tuli juba palavik ja peavalu. Eks see jah hakkaski mulle imelik tunduma, et kuidas saab nii olla, et kõik ümberringi on haiged, aga mina olen terve. Ei saanudki.

Vastlapäeval olin veel kodukontoris, peale seda läksin tööle, salamisi lootes, et ehk on mulle ka mõni kukkel jäetud. Tegelikult olin ma selleks ajaks juba 6 kuklit söönud, aga minu üllatuseks toimus tööl kuklisöömine just kolmapäeval, kui kolleeg tõi suure hunniku kodukootud kukleid - need oli vaarikamoosi ja päris vahukoorega ja nii nämmad. Ja juba paar päeva hiljem oli Naistepäev, mille puhul oli meil lausa kolm kooki ja kaks suuuurt kommikarpi + ma sain lõunal käies Ülikooli Kohvikus ka lillekese kingiks. Nii nunnu. :)

Päris valimispäeval olin ma samuti palavikus, aga õnneks olime emaga juba enne koos eelvalimas käinud, seega see läks hästi. Ema kusjuures jäi ka umbes samal ajal haigeks kui mina ja võis vabalt olla ka sama viirus. Isa oli juba ennem tõbine. 

Täna käisime koos ema ja isaga Shakespearis söömas, mina sõin oma ammust lemmikut tortillarulli krevettide ja mangoga ja magustoiduks võtsime kõik caffe latte ja creme brulee. See viimane on üks asi, mida on hullult keeruline ise kodus teha, seega ongi mõistlik seda väljas süües tellida. Panna cotta on ka üks hea magustoit, aga selle tegemisega sain ma ise ka hakkama. 

Kohvikust läksime emaga otse teatrisse, isa läks koju. Vaatasime "Kaukaasia kriidiringi" ja see oli üllatavalt hea. Võib-olla mitte nii sügavamõtteline, kuigi eks mõtet leiab igalt poolt, aga see oli väga huvitav. Kogu aeg oli huvitav. Natuke sai nalja ka. Lisaks oli seal ka muusikat ja laulu. Ehk siis põnev tükk. Näitlejad olid ka head ja lavakujundus oli samuti huvitav - roniti mööda kaldseina üles ja siis kõnniti kitsukesel serval augu ja publiku vahel. Kuna me istusime esimeses reas, siis korraks tekkis küll hirm, et äkki kukub mõni näitleja mulle sülle, aga õnneks siiski mitte. :P Aga tasakaalu pidid nad küll seal hoidma. Mina nende asemel oleks vist küll kellelegi sülle kukkunud.

Comments

Popular posts from this blog

mmxxiii

Täna on küll viimane aeg teha ära eelmise aasta kokkuvõte, aasta 2022 oma siis. Ega ma sellest väga palju enam ei mäleta ka. Aga mul oli põlveopp, millele järgnes 5 nädalat kargutamist ja siis sügisel käisin töökaaslastega spaas. Vahepeal oli suvi kah, siis käisime Pontuga ujumas. Ja kutsapargis käisime ka mitmeid kordi. Vaatame resolutsioonid ka üle, 2022 a. lubadused: * tegele Pontuga Ikka tegelesin :) Käisime kutsapargis ja jalutamas ja olime/mängisime niisama koos. Kaisutasime kah.  * ära üle tööta Vot - ei töötanudki! Selle vastu aitas Pontu ilusti - nüüd ma jõuan kella 10-ks tööle ja olen kella 6-ni ja väga palju ületunde enam ei tee.  * hoolitse oma tervise eest Jah, sain põlve korda ja tegin harjutusi. Ja vahetasin perearsti ära, sest mu vana perearst läks pensionile ja siis ma sain automaatselt uue, aga see uus on linna teises otsas, seega ma võtsin sama arsti, kes on emal-isal ja vennal. Minu meelest on ta tore ja asjalik.  P.S. Tuli meelde nüüd, et me käisime (vist augustis)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat ort

Viini reis

Viin, Austria, 29.06 – 02.07.2018 NB! Need, kes ei viitsi tervet juttu lugeda, siis kerige lõppu, seal on kokkuvõte. Neljapäev, 28.06. Sõitsime kella kolmese rongiga Tallinnasse, kus olime endile üheks ööks kinni pannud toa GO Shnelli Hotellis, mis asub kohe raudteejaama kõrval. Lennujaamas pidime olema kell 5 hommikul. Olime enne tükk aega mõelnud, kuidas ikkagi toimida, kas minna varem ja ööbida hotellis, kusjuures alguses kaalusime ainult Ülemiste Hotelli, aga seal olid alles vaid kallid toad. Korra mõtlesime ka, et sõita Tallinnasse öise bussiga, aga seda varianti me mõlemad ikkagi pelgasime, sest mis saab siis, kui midagi juhtub ja me oleme alles Tartus ja juba 3-4 tunni pärast peaksime olema Tallinna lennujaamas. Pealegi oleks me sellise variandi puhul pidanud olema kas terve öö üleval või oleks saanud ainult mõned tunnid magada. Otsustasime siis lõpuks Shnelli hotelli kasuks, kuna rongiga minnes on see tõesti kohe sealsamas ja lisaks oli tuba ka mõistliku hinnaga j