Skip to main content

kevad tuleb

Viimased paar päeva on juba päris kevadised olnud, lisaks on päev märgatavalt pikem ja valgem. Riigi Ilmateenistus avaldas möödunud talve ülevaate, mida ma sattusin lugema juhuslikult just sel päeval, kui õues oli -10 kraadi - ja siis ma mõtlesin küll, et mis jama see nüüd on, et "möödunud" talv. Aga ei saa eitada, et märts on juba käes. Kuhu jäi veebruar? Kuhu kadus jaanuar? Mõned helgemad hetked tulevad meelde, aga üldmulje on praegu küll selline, et talv tuli ja läks. 

Aeg lendab naerukajaka tiivul, aga kuhu see kajakas küll nõnda kiirustab?

Igatahes, viimasel ajal on asju juhtunud. Näiteks õnnestus mul vahepeal haigeks jääda. Püüdsin seda küll 30-nda veebruari peale lükata, aga tuli kahjuks natukene varem. Alguses tilkus nina, siis tuli juba palavik ja peavalu. Eks see jah hakkaski mulle imelik tunduma, et kuidas saab nii olla, et kõik ümberringi on haiged, aga mina olen terve. Ei saanudki.

Vastlapäeval olin veel kodukontoris, peale seda läksin tööle, salamisi lootes, et ehk on mulle ka mõni kukkel jäetud. Tegelikult olin ma selleks ajaks juba 6 kuklit söönud, aga minu üllatuseks toimus tööl kuklisöömine just kolmapäeval, kui kolleeg tõi suure hunniku kodukootud kukleid - need oli vaarikamoosi ja päris vahukoorega ja nii nämmad. Ja juba paar päeva hiljem oli Naistepäev, mille puhul oli meil lausa kolm kooki ja kaks suuuurt kommikarpi + ma sain lõunal käies Ülikooli Kohvikus ka lillekese kingiks. Nii nunnu. :)

Päris valimispäeval olin ma samuti palavikus, aga õnneks olime emaga juba enne koos eelvalimas käinud, seega see läks hästi. Ema kusjuures jäi ka umbes samal ajal haigeks kui mina ja võis vabalt olla ka sama viirus. Isa oli juba ennem tõbine. 

Täna käisime koos ema ja isaga Shakespearis söömas, mina sõin oma ammust lemmikut tortillarulli krevettide ja mangoga ja magustoiduks võtsime kõik caffe latte ja creme brulee. See viimane on üks asi, mida on hullult keeruline ise kodus teha, seega ongi mõistlik seda väljas süües tellida. Panna cotta on ka üks hea magustoit, aga selle tegemisega sain ma ise ka hakkama. 

Kohvikust läksime emaga otse teatrisse, isa läks koju. Vaatasime "Kaukaasia kriidiringi" ja see oli üllatavalt hea. Võib-olla mitte nii sügavamõtteline, kuigi eks mõtet leiab igalt poolt, aga see oli väga huvitav. Kogu aeg oli huvitav. Natuke sai nalja ka. Lisaks oli seal ka muusikat ja laulu. Ehk siis põnev tükk. Näitlejad olid ka head ja lavakujundus oli samuti huvitav - roniti mööda kaldseina üles ja siis kõnniti kitsukesel serval augu ja publiku vahel. Kuna me istusime esimeses reas, siis korraks tekkis küll hirm, et äkki kukub mõni näitleja mulle sülle, aga õnneks siiski mitte. :P Aga tasakaalu pidid nad küll seal hoidma. Mina nende asemel oleks vist küll kellelegi sülle kukkunud.

Comments

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.

Leib lendab, kohupiim kargab

Lahe Infotehnoloogia Koolis prax oli täna. Me mängisime robotitega. Sellistega, millel olid rattad ja mis sõitsid ringi. Ja siis oli põrandale ette tehtud rada, mille nad läbima pidid. Lahe. :) Muidugi klass oli selline, nagu on üks klass, kus on vähemalt 20 arvutit, päike, mittelahtikäivad aknad ja olematu konditsioneer. ;) Aga lahe oli ikka. Mmm jah. Ma ei taha täna õppida. Viimne hingetõmbepaus enne tulevat sprinti... homsest kolmapäevani. Ehh. Aga täna on reede. Reede õhtu lausa. Ja reede õhtul on masendav õppida. Ma olen seda muidugi teinud. Näiteks ükskord oli mul pühapäeval eksam. See oli veel masendavam. Aga kõige masendavam oli tol korral siiski see laupäev seal reede ja pühapäeva vahel, mille ma kah õppides veetsin. Eksam oli 12. juunil. Ma läksin veel taksoga, sest bussi nii vara ei läinud. Plehh. Eile õhtul sain ma jälle millegi suurepärasega hakkama. Nimelt ma sõin kohupiima. Kodujuustu. Leival. Ja ühel hetkel söön mina lõbusalt oma kodujuustuleiba ning siis korraga järgm...