Skip to main content

kevad tuleb

Viimased paar päeva on juba päris kevadised olnud, lisaks on päev märgatavalt pikem ja valgem. Riigi Ilmateenistus avaldas möödunud talve ülevaate, mida ma sattusin lugema juhuslikult just sel päeval, kui õues oli -10 kraadi - ja siis ma mõtlesin küll, et mis jama see nüüd on, et "möödunud" talv. Aga ei saa eitada, et märts on juba käes. Kuhu jäi veebruar? Kuhu kadus jaanuar? Mõned helgemad hetked tulevad meelde, aga üldmulje on praegu küll selline, et talv tuli ja läks. 

Aeg lendab naerukajaka tiivul, aga kuhu see kajakas küll nõnda kiirustab?

Igatahes, viimasel ajal on asju juhtunud. Näiteks õnnestus mul vahepeal haigeks jääda. Püüdsin seda küll 30-nda veebruari peale lükata, aga tuli kahjuks natukene varem. Alguses tilkus nina, siis tuli juba palavik ja peavalu. Eks see jah hakkaski mulle imelik tunduma, et kuidas saab nii olla, et kõik ümberringi on haiged, aga mina olen terve. Ei saanudki.

Vastlapäeval olin veel kodukontoris, peale seda läksin tööle, salamisi lootes, et ehk on mulle ka mõni kukkel jäetud. Tegelikult olin ma selleks ajaks juba 6 kuklit söönud, aga minu üllatuseks toimus tööl kuklisöömine just kolmapäeval, kui kolleeg tõi suure hunniku kodukootud kukleid - need oli vaarikamoosi ja päris vahukoorega ja nii nämmad. Ja juba paar päeva hiljem oli Naistepäev, mille puhul oli meil lausa kolm kooki ja kaks suuuurt kommikarpi + ma sain lõunal käies Ülikooli Kohvikus ka lillekese kingiks. Nii nunnu. :)

Päris valimispäeval olin ma samuti palavikus, aga õnneks olime emaga juba enne koos eelvalimas käinud, seega see läks hästi. Ema kusjuures jäi ka umbes samal ajal haigeks kui mina ja võis vabalt olla ka sama viirus. Isa oli juba ennem tõbine. 

Täna käisime koos ema ja isaga Shakespearis söömas, mina sõin oma ammust lemmikut tortillarulli krevettide ja mangoga ja magustoiduks võtsime kõik caffe latte ja creme brulee. See viimane on üks asi, mida on hullult keeruline ise kodus teha, seega ongi mõistlik seda väljas süües tellida. Panna cotta on ka üks hea magustoit, aga selle tegemisega sain ma ise ka hakkama. 

Kohvikust läksime emaga otse teatrisse, isa läks koju. Vaatasime "Kaukaasia kriidiringi" ja see oli üllatavalt hea. Võib-olla mitte nii sügavamõtteline, kuigi eks mõtet leiab igalt poolt, aga see oli väga huvitav. Kogu aeg oli huvitav. Natuke sai nalja ka. Lisaks oli seal ka muusikat ja laulu. Ehk siis põnev tükk. Näitlejad olid ka head ja lavakujundus oli samuti huvitav - roniti mööda kaldseina üles ja siis kõnniti kitsukesel serval augu ja publiku vahel. Kuna me istusime esimeses reas, siis korraks tekkis küll hirm, et äkki kukub mõni näitleja mulle sülle, aga õnneks siiski mitte. :P Aga tasakaalu pidid nad küll seal hoidma. Mina nende asemel oleks vist küll kellelegi sülle kukkunud.

Comments

Popular posts from this blog

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...