Skip to main content

Tagasi kodus

Mnjah. Tegelt ma peaksin nüüd rääkima Rootsi seiklustest, enne kui ma need ära unustan, aga ma pigem teeksin seda siiski isiklikult, näost näkku. Nii et ma räägin siis hoopis Rootsi-eelsetest sündmustest. Näiteks Udu lõpetamisest. Neid "filosoofe" oli seal nii palju, et peahoone saali ma ei saanudki, aga õnneks kanti aktust mujal ka üle, nii et ma jälgisin seda koos Udu ema ja isaga Ülikooli kohvikus. See diplomite jagamise osa oli küll nii pikk, et tagumik suri ära. Aga kõnesid kuulasin meelsasti, eriti neid, mis olid alguses, kui mu tagumik polnud veel surnd. Neile soovis Lehtsaar mõistmist, meile aga selgust. Tekkis kohe huvi, et mida ta kõigile teistele soovis, aga pole neid videosid veel vaadata viitsinud. Aga tegelt olid tal päris korralikud kõned. Ja mul oli Udule hästi kena lillekimp viljapeade, helepunaste roosikeste ja väga nunnude lillhernestega. Sinna minnes sain ma sahmaka kaela, pärast õnneks eriti ei sadanud. Ja Udu vanemad ostsid mulle klaasi veini. :) Ja Udu sai diplomi kätte ning ei osanud Gaudeamust laulda.

Aga pärast neid õnnitlusi ja pildistamisi oli mul ka muud asju ajada. Ja siit tulebki kaks naljakat lugu, kuidas Suxu oli ikka tõeline udupea. Kõigepealt ostsin ma Ülikooli raamatupoest Stockholmi kaardi, sellega läks kõik veel hästi. Aga siis ma läksin Hansapanka raha vahetama. Küsisin, kas peab sularaha andma või saab kaardilt ka. Ta siis vastas abivalmilt, et sularahaga tuleb odavamalt, siis ei pea teenustasu maksma, ja kui mul pangakaart kaasas on siis mingu ma rahaautomaati siin kohe kõrval ja võtku raha. Ma siis läksingi rõõmsalt rahaautomaadist, mis seal samas saalis ukse juures seisis, otse mööda, panga uksest välja ja selle teise ukse juurde, kus vanasti pangaautomaadid olid. Aga see uks oli kinni. Ma siis tõmbasin ja lükkasin ja tõmbasin ja lükkasin kõvemini. Minu elukogemus on mulle õpetanud, et kui tõmbamisest pole kasu, siis tuleb lükata, ja vastupidi, aga kui uks ikka ei avane, siis tuleb kõvemini lükata-tõmmata. Aga too uks oli lukus ja ukse taga sellised imelikud koodid, et kui lähed selle firma juurde, siis vajuta seda-ja-seda, ja kui tolle firma juurde, siis toda-ja-toda. Ma siis seisin ja tirisin seda ust veel veidike, aga siis tuli keegi välja ja ma sain lõpuks sisse! Jeee!!! Aint et pangaautomaatidega oli jama lugu. Neid polnud nimelt. Ma siis seisin veel veidi ja vahtisin ja siis pöördusin tagasi, jamasin veel veidi uksega, sain lõpuks välja ja tõttasin tagasi panka küsima, et kus kurat see automaat on. Ja leidsin, et oh-hoo, minu nina all oli. Ja siis ma sain raha ja teist raha ja läksin Kaubahalli CD-d ja dušigeeli ostma, pärast seda bussijaama pileti järele.

Aint et seal ei saanud kaardiga maksta ning ma usun, et Rootsi kroone poleks kah võetud. Nii et mul oli jälle rahaautomaati vaja. Bussijaamas oli ainult SEB oma või vähemalt Hansapanga oma ma ei leidnud. Mulle siis meenus, et Pläsku all nagu oli miskit, läksin siis sinna. Ja oligi! Selline ümmargune klaastorn rahaautomaatidega. Ja lukus uksega. Tõmbasin-lükkasin-lükkasin-tõmbasin. Panin kaardi sinna asjandusse ja kordasin protsessi. Võtsin kaardi välja, panin uuesti ja proovisin uuesti. No mida paganat!!! Kuramuse lukus uks. Panin siis kaardi teistpidi sisse. Ikka oli lukus, kurat-kurat-kurat. Nooh, tõmbasin-lükkasin veel veidi, uurisin seda asjandust, et äkki pistsin kaardi valesse pilusse, vaatasin kurbliku näoga ringi, vahtisin veel veidi, uurisin asjandust, leidsin, et seal on mingi pilt peal, uurisin seda, vaatasin, et oh-hoo, see on ju õpetus, et mis pidi kaart sisse käib, panin kaardi õiget pidi sisse ja sain ukse ka lahti! Jeeeee!!! Sain raha, sain pileti, sain enda üle naerda. :)

---
Suxu

Comments

Popular posts from this blog

mmxxiii

Täna on küll viimane aeg teha ära eelmise aasta kokkuvõte, aasta 2022 oma siis. Ega ma sellest väga palju enam ei mäleta ka. Aga mul oli põlveopp, millele järgnes 5 nädalat kargutamist ja siis sügisel käisin töökaaslastega spaas. Vahepeal oli suvi kah, siis käisime Pontuga ujumas. Ja kutsapargis käisime ka mitmeid kordi. Vaatame resolutsioonid ka üle, 2022 a. lubadused: * tegele Pontuga Ikka tegelesin :) Käisime kutsapargis ja jalutamas ja olime/mängisime niisama koos. Kaisutasime kah.  * ära üle tööta Vot - ei töötanudki! Selle vastu aitas Pontu ilusti - nüüd ma jõuan kella 10-ks tööle ja olen kella 6-ni ja väga palju ületunde enam ei tee.  * hoolitse oma tervise eest Jah, sain põlve korda ja tegin harjutusi. Ja vahetasin perearsti ära, sest mu vana perearst läks pensionile ja siis ma sain automaatselt uue, aga see uus on linna teises otsas, seega ma võtsin sama arsti, kes on emal-isal ja vennal. Minu meelest on ta tore ja asjalik.  P.S. Tuli meelde nüüd, et me käisime (vist augustis)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat ort

Viini reis

Viin, Austria, 29.06 – 02.07.2018 NB! Need, kes ei viitsi tervet juttu lugeda, siis kerige lõppu, seal on kokkuvõte. Neljapäev, 28.06. Sõitsime kella kolmese rongiga Tallinnasse, kus olime endile üheks ööks kinni pannud toa GO Shnelli Hotellis, mis asub kohe raudteejaama kõrval. Lennujaamas pidime olema kell 5 hommikul. Olime enne tükk aega mõelnud, kuidas ikkagi toimida, kas minna varem ja ööbida hotellis, kusjuures alguses kaalusime ainult Ülemiste Hotelli, aga seal olid alles vaid kallid toad. Korra mõtlesime ka, et sõita Tallinnasse öise bussiga, aga seda varianti me mõlemad ikkagi pelgasime, sest mis saab siis, kui midagi juhtub ja me oleme alles Tartus ja juba 3-4 tunni pärast peaksime olema Tallinna lennujaamas. Pealegi oleks me sellise variandi puhul pidanud olema kas terve öö üleval või oleks saanud ainult mõned tunnid magada. Otsustasime siis lõpuks Shnelli hotelli kasuks, kuna rongiga minnes on see tõesti kohe sealsamas ja lisaks oli tuba ka mõistliku hinnaga j