Skip to main content

Sinine pudel

Tjah. Tapateod. Ma vaatasin ühel ööl filmi tapatigudest. Ei saa neid sunnikuid kah usaldada, roomavad ringi, ilus mustriline karp ja siis äkki tulistavad välja harpuuni tapva mürgiga. No sellised need teod siis on. Ja täringmeduusid pole sugugi paremad. Nendega küll Yatzyt mängida ei soovitaks. Samuti need sinised pudelid, kes sinises meres ringi purjetavad. Pooled uhutakse küll rannale surema, aga teine pool jällegi pääseb. Väga huvitav tegelt, tundub nagu natuke julm, eks ole, et pooled neist alati surevad, aga samas see teine pool jääb jälle alles ja liik säilib. Ja sellele lisaks ei ole nad mitte üks, vaid mitu organismi, kõigil oma osa, kes on purjeks, kes kõrvetab, kes seedib toitu. Ma võiks kõrvetaja olla, aga tegelt ei tahaks üldsegi sinine pudel olla. Pigem juba tapatigu. Tjah. Samas jälle, koos on vast lõbusam.

Eile öösel vaatasin ma sarvikuid. Nooh, põhiliselt sarvikuid. Ilusad sarved olid. Täitsa lahedad. Ja nemad ei olnud teod. Nemad hoopis kaklesid omavahel kuni jõud otsas ja siis lasid end hüäänidel ära süüa. Jessas kui laheda kirjapildiga on hüään. Kohe nagu ei usukski.

Tjah. Ma sain endale uued sussid. Uued papud. :P Täitsa toredad papud. Ilusate kohevate ja mitte sugugi kohletanud tuttidega. Muuseas, ma oma lõputus tarkuses mõtlesin välja, milline on üks õige kohletanud tutt. Selline nagu Papu juuksed halvemal päeval! >:) Okei, nagu minu juuksed nüüd eriti paremad oleks, aga ma ei ole Papu! Haa! Mul lihtsalt on papu. Ja teine kah.

Ja siis pühapäeva õhtul ma vaatasin Matrix'it. Esimest korda otsast lõpuni. Lõppu olen ma vist enne ka näinud. Aga jah, idee oli täitsa lahe. Vähemalt see pool ideest, mis ei sisaldanud tehisintellekti. Samas jälle, selline film nagu Vanilla Sky kasutab sama ideed ja meeldib mulle hoopis rohkem. Seal on draamat ja romantikat kah, mitte lihtsalt üksteise sodiks laskmist. Aga Matrix tehti muidugi enne, nii et tema on originaalne. Ja Keanu Reeves on lahedam kui Tom Cruise. :D Marvan. Ta mängis ükskord paha ka.

Ja siis ma vaatasin... väga palju olen viimasel ajal telkut vaatanud.. või pigem on seal olnud midagi sellist, millest ka rääkida annab. Nimelt oli üks dokumentaal noorimatest Briti lapsevanematest. Mis seal olid siis, 15-aastane ema ja 13-aastane isa. Ja nemad said isegi hakkama ja jäid kokku ja said veel kolmanda lapse kah. Esimesed olid kaksikud. Aga siis olid seal veel kaks õde, 15- ja 16-aastane, kes ka mõlemad lapse said. Ja see noorem oli siis selline, kes alguses oma lapsest suurt välja ei teinud ja hoolitseda ei tahtnud ja lasi oma emal ja õel suurema osa tööst ära teha. Ja siis tuli üks professionaalne lapsehoidja (kõva tegija, kiitles, et on isegi kuningliku päritoluga lapsi hoidnud) talle rääkima, mida ja kuidas ta tegema peab, ja siis ta lõpuks tegigi seda ja kõik elasid õnnelikult kuni surmani. Aga tegelikult tahtsin ma rääkida ühest stseenist seal filmis, kus mõlemad õed olid koos oma lastega, nõustusid, et on valmis oma lapse eest surema, ja suitsetasid. Nagu... mai teagi, mis selle peale kosta nüüd. Ma lihtsalt märkan üht "pisitillukest" vastuolu selles stseenis, aga huvitav kui paljud inimesed veel seda märkavad? Ja ka seal see lapsehoidja ei teinud sellest kordagi juttu, vähemalt mitte kaamera ees. Nojah, eks see ole ju hoopis teine kampaania. Aga nagu... ei tea, kas see noor ema üldse ise saab aru, et midagi on valesti? Võib-olla pole ta passiivse suitsetamise ohtudest kuulnudki! Aga noh, väita, et sa olen oma lapse nimel valmis surema ise samal ajal lapse juures suitsu tehes... Ei oskagi midagi öelda, aga meele teeb mõruks küll.

Okei, aga lõpetuseks ühest palju toredamast asjast. Ema küpsetas täna leiba. Sooja leiba, mõtelge. :)

---
suxu

Comments

Anonymous said…
mmmmmmmmmmmm... soe leib!

Popular posts from this blog

mmxxiii

Täna on küll viimane aeg teha ära eelmise aasta kokkuvõte, aasta 2022 oma siis. Ega ma sellest väga palju enam ei mäleta ka. Aga mul oli põlveopp, millele järgnes 5 nädalat kargutamist ja siis sügisel käisin töökaaslastega spaas. Vahepeal oli suvi kah, siis käisime Pontuga ujumas. Ja kutsapargis käisime ka mitmeid kordi. Vaatame resolutsioonid ka üle, 2022 a. lubadused: * tegele Pontuga Ikka tegelesin :) Käisime kutsapargis ja jalutamas ja olime/mängisime niisama koos. Kaisutasime kah.  * ära üle tööta Vot - ei töötanudki! Selle vastu aitas Pontu ilusti - nüüd ma jõuan kella 10-ks tööle ja olen kella 6-ni ja väga palju ületunde enam ei tee.  * hoolitse oma tervise eest Jah, sain põlve korda ja tegin harjutusi. Ja vahetasin perearsti ära, sest mu vana perearst läks pensionile ja siis ma sain automaatselt uue, aga see uus on linna teises otsas, seega ma võtsin sama arsti, kes on emal-isal ja vennal. Minu meelest on ta tore ja asjalik.  P.S. Tuli meelde nüüd, et me käisime (vist augustis)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat ort

Viini reis

Viin, Austria, 29.06 – 02.07.2018 NB! Need, kes ei viitsi tervet juttu lugeda, siis kerige lõppu, seal on kokkuvõte. Neljapäev, 28.06. Sõitsime kella kolmese rongiga Tallinnasse, kus olime endile üheks ööks kinni pannud toa GO Shnelli Hotellis, mis asub kohe raudteejaama kõrval. Lennujaamas pidime olema kell 5 hommikul. Olime enne tükk aega mõelnud, kuidas ikkagi toimida, kas minna varem ja ööbida hotellis, kusjuures alguses kaalusime ainult Ülemiste Hotelli, aga seal olid alles vaid kallid toad. Korra mõtlesime ka, et sõita Tallinnasse öise bussiga, aga seda varianti me mõlemad ikkagi pelgasime, sest mis saab siis, kui midagi juhtub ja me oleme alles Tartus ja juba 3-4 tunni pärast peaksime olema Tallinna lennujaamas. Pealegi oleks me sellise variandi puhul pidanud olema kas terve öö üleval või oleks saanud ainult mõned tunnid magada. Otsustasime siis lõpuks Shnelli hotelli kasuks, kuna rongiga minnes on see tõesti kohe sealsamas ja lisaks oli tuba ka mõistliku hinnaga j