Skip to main content

Viis punkti

* Täna ma magasin 15 tundi.

* Eile öösel ma nägin kurba und, kus kangelane kaotas pea. Selles teravamas mõttes. Ja tal olid pikad mustad juuksed, millest oli väga hea kinni hoida, kui tema peaga viibutati. Kangelanna ei surnud ära, tema nuttis.

* Teisipäev oli mõttetu päev. Ma koristasin siis tuba ja leidsin korraga, et olen laisk, aga otsustasin sellest end mitte segada lasta ja koristasin edasi.

* Kolmapäev oli ka mõttetu päev.

* Reedel ma kirjutasin tahvlile: AJU KASUTAMINE TEOORIA ILMESTAMISEKS ILMA VAJADUSETA ÕPETAJAT PIINATA ERITI.
Labels:

Comments

Anonymous said…
Eeee... Eh?

See lause rikub mitut keelereeglit, selles olen ma kindel.

Aga vaimukuse seisukohalt on ta suurepärane.
7:37 pm
suxu said…
Jah, minu meelest ka. Kuigi ma pidin selle täiesti üksi välja mõtlema.
7:38 pm
Anonymous said…
Aga mida see tähendab? Ja milleks sa ta välja pidid mõtlema?
8:45 am
suxu said…
Sest me tegelesime temaga.
7:24 pm
Post a Comment

Popular posts from this blog

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)
Post a Comment
Read more

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...
Post a Comment
Read more

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.
11 comments
Read more