Skip to main content

Aprill ja uksed

Ma sain eile lõpuks oma teaduskonna listi saadetud aprillinaljast aru, see tähendab, ma sain aru, et tegemist on aprillinaljaga. Kõlas see järgmiselt:

Tähelepanu!

Matemaatika-informaatika teaduskond koostöös Kalevi kommivabrikuga hakkab aprilli keskel välja andma Matemaatika-informaatika teaduskonna nime ja pilti kandvat (Liivi 2 õppehoone) piimašokolaadi. Pilt on tehtud suvisest õppehoonest ning on mõeldud eelkõige kooli esindamiseks ja reklaamiks.

Projekti algatanud isikutelt saabunud info kohaselt toimetab Kalevi kommivabrik esimese partii šokolaade meie teaduskonda proovimiseks ning tootega tutvumiseks, kus kiiremad saavad selle endale tasuta. Šokolaade saab täna alates umbes kell 10:00-st alt fuajeest administraatori käest, kui temalt seda küsida.

Ma võin enda kaitseks niipalju öelda, et ma alguses lugesin ainult esimest paragraafi ja see kõlas täitsa mõistlikult. No üliõpilased ~ šokolaad ju ikka, kõigi nende raskete eksamite ja muu stressiga peaksid üliõpilased üsna agarad šokolaaditarbijad olema. Mina küll olen. Mitte küll niivõrd Kalevi šokolaadide oma *köh* Roosa Milka M-Joy *köh* Kollane on kah hää *köh*, aga siiski.

Nojah, igatahes, eile ma siis lugesin teist paragraafi ka ja mõtlesin, et hmm. Ja siis ma vaatasin kuupäeva ja mõtlesin, et hmmmaaaaheheheheehhh. Heh. Päris lõbus. Huvitav, kas mõned ka läksid ja küsisid... samas mul on kahtlane tunne, et ma olen ainus loll, kes sellele esimese hoobiga pihta ei saanud. Üks teine nali oli tegelt kah, nagu ma nüüd aru saan. Aga too teine oli pigem selline hmmõõõõääää! ja ma kustutasin ta ruttu ära. Mina ei tea, miks ma arvasin, et sinna listi nalju ei saadeta, kui neid isegi Postimehes ju on. Ega ma vist ei arvanudki. Ma olin tolleks hetkeks lihtsalt ära unustanud, et on aprill, või midagi sellist.

Ehh.

Automaatustel on mingi viha minu vastu. Esiteks nad alati sulguvad kui mina läbi tahan minna ja täna nad püüdsid sulguda parajasti siis, kui mina läbi läksin. Iiiiiiik! Arusaadav, miks ma Kaubamaja pöördust kardan.

~*~
Suxu

Comments

Anonymous said…
Iga mõistlik inimene kardab kaubamaja pöördust. või noh, mitte niivõrd kardab kui lihtlsat eelistab minna sealt kõrvalt normaalsest uksest, kus ei ole ohtu mitmeks minutiks lihtsalt seisma jääda.

Aga ujula konsumi uksed tahavad mulle kah iga kord virutada.
suxu said…
Hmm. Aga kesse siis naeris minu üle, kui ma Kaubamaja pöördust kartsin?

Hmm. See võis Udu olla. Me ükskord igatahes lähenesime Kaubamajale tolle külje poolt.

Aga missa šokolaadinaljast arvad?
Anonymous said…
No mina ei oleks haneks läinud.

Kas haned šokolaadi söövad? Ma kahtlen selles.
suxu said…
No kui sa väidad, et mina läksin haneks, siis jah, söövad küll. Täna sõin näiteks valget šokolaadi. Tordi peal.

Ja sina oleksid kah haneks läinud! Sul oli veel vähem kui mul meeles, et esimene aprill on!
Anonymous said…
Kus sa valgešokolaaditorti said? Tahan kaaaaaaaa!
suxu said…
Sorri, ei ole enam. Isa sõi täna viimase tüki ära. Tegime. Või noh, ema tegi ja meie sõime. Aga Selveris müüakse teda ka. Kodujuustu-valge šokolaadi tort. Nämma!!! Nagu.. tõsiselt nämma.
Anonymous said…
usun. usun.
suxu said…
Ei, päriselt kaa!
Anonymous said…
Ei, tegelt ka usun nagu. Kui on valge šokolaad, siis peab ju hea olema
suxu said…
Ja kodujuust. Kodujuustukoogid on tavaliselt kõik hääd.

Popular posts from this blog

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

Elu Pontuga

Nüüd oleks vist viimane aeg panna kirja, kuidas need esimesed kaks ja pool kuud meil Pontuga läinud on. Ta tuli meie juurde 28 august ning sellest järgmisel päeval sai just kahekuuseks.  Alguses oli raske. Me ei maganud, me ei söönud, me tegelesime ainult Pontuga. Tol ajal viisime teda kogu aeg õue ka, pärast magamist, pärast mängimist, pärast söömist, ööpäevas u 8 korda. Esimesed ööd magas Pontu minu voodi all, kuid ta on kerge unega ja mina ka, seega mina ei saanud eriti hästi magada. Siis magas ta arvutitoas koos R-ga, kui too öösel üleval oli ja siis ei saanud tema eriti liigutada, kuna Pontu oli täpselt ta tooli taga/all/ümber. Paar ööpäeva koos Pontuga ja siis otsustasime, et vaja ikkagi osta puur ja aedik.  Aja jooksul on nüüd kergemaks läinud ja tekkinud omad rutiinid. Pontu käib nüüd õues enamasti 4 korda päevas. Magab oma puuris/kuudis. Oskab käsu peale istuda ja lamada ja käppa anda. Ning sel ajal kui mul varvas väga valus oli, õppis ta ka ära käskluse "oota". Varb...