Skip to main content

Šokolaadi pole kunagi liiga palju

Eile ja üleüldse sel nädalavahetusel sai täiesti normaalselt prokrastineeritud. Pühapäeval tegin ma seda, mida oleks pidanud laupäeval tegema, ja kui ma lõpuks selleni jõudsin, mida pidin pühapäeval tegema, selgus, et ETV-s on Poirot, Kanal2-s on Sõrmuste Isand ja TV3-s on Muumia ja mul oli korraga kolm head põhjust õppimine edasi lükata. Viimse jäätise panin kah külmosast pihta - šokolaadijäätis šokolaaditükkidega - ja vaatasin siis alguses natuke Poirot, sest see algas kõige varem, siis vaatasin Muumiat ja SI-d, siis vaatasin jälle Poirot kohe tükk aega ja päris lõpuni, sest see oli neist ainus, mida ma juba paar korda näinud polnud, siis ma vaatasin SI-d, sest oli lihtsalt selline tuju, aga reklaamipausidel klõpsisin ikka Muumiale.

Frodol ei ole kaela. Miks Frodol kaela ei ole? Teistel kääbikutel pisut on, aga Frodol ei ole üldse. Kas see on mingi Sõrmuse kaasmõju?

Käisin täna vahelduse mõttes selles loengus, kus ma kunagi ei käi. Ei olnud nii igav, et oleks magama jäänud.

Ilus ilm ja mina istun arvutis. Kuhu see küll kõlbab! Ei kõlbagi, aga mul tuleb nüüd prax. Okei, ma lähen tõstan oma eksameid veidi ringi või vahin neile ahastava näoga otsa.

Comments

sussa said…
Ma ei näinudki poirot'd! Uued osad ja ma ei näinudki! Ja isa ütles, et olevat huvitav olnud!
suxu said…
Oligi huvitav. Na-na-na-na-nah! Olen iivil. >:)
sussa said…
oled jah.
suxu said…
Aga samas jälle mitte nii iivil, kui ma olla võiksin. Päris kahju kohe. Potentsiaal jääb kasutamata. Kukub kaevu.

Popular posts from this blog

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...