Skip to main content

Jutukesi Tallinnast

Tallinn ei ole tegelikult ning üleni nii hull nagu Udu õudusjuttudest järeldada võiks. Ausalt. Kuigi nojah, minu Tallinn koosnes peamiselt Mustamäest ning Kolde puiesteest & Stroomi rannast. Aga ka Balti jaama sai kaks korda külastatud ning tulles tabas mind seal hoopis meeldiv üllatus, mis jätkus ka teel Tartu ja tegi selle palju huvitavamaks. Siinkohal oleks sobiv õhata, et oh küll Eesti on väike. Aga vat ei õhka. On küll, aga õhatud on seda juba piisavalt.

Monopoli ärge minu kuuldes enam mainige. Vähemalt mitte sellises kontekstis, et võiks mängida. Viskan end pikali maha, hakkan karjuma ja käte-jalgadega vehkima. Monopol on igati lahe, aga mitte igal õhtul. Ja mitte *kaks* korda ühel õhtul. Ausalt. Noh, õnneks ma läksin esimesena pankrotti ja sain veidi varem magama minna. Uuu-jeee! Ma saan ikka kõigilt pähe. Hehe.

Rannas käisime kah. Kella viieks umbes jõudsime kohale, laotasime tekid maha ja end tekkidele ning siis tuli suur must pilv päikese ette. Ja pärast seda tuli teine must pilv ja siis kolmas. Ning eemal merel sadas. Oeh. Aga Kolde puiestee oli pikk ja ilus. Ja üleüldse. Ikkagi ju rand ja meri.

Ning siis kui me ühel päeval tigu pildistama läksime, eks ole, siis mina poseerisin teol, Maria tegi pilti. Ja siis üks mööda jalutav tädike ütleb, et ilus pilt tuleb. Mina siis vastu, et ilus tigu. Ja tema, et see, kes teol istub on veel ilusam. :) Mu arvamus inimkonnast/tallinlastest paranes hetkega. Tuju kah. :D

No oli tore. Ausalt.

Lapsed olid kah toredad ja ikka parajad võrukaelad kah. Vaatavad sellise pai ja armsa näoga otsa ja siis kukuvad kõdistama. Ikka iseloomuga inimesed, mitte mingid tiivulised asjad seal kõrgel.

Comments

sussa said…
Teel Tartu? Mis juhtus teel Tartu (ja selle alguses)? Ma olen üks suuuuuuuuuuuuuuuuuuur kõrv!
sussa said…
Äkki sa võiksid Kassile Monopoli kaasa võtta?
suxu said…
Võin. Aga ma võin ka seda sinu vastu kasutada sel viisil, nagu Orav minu Aliast Kupi vastu kasutas.
sussa said…
Ma tegelikult tahaks lihtsalt näha, kuidas sa viskad pikali maha, hakkad karjuma ja käte-jalgadega vehkima-. Aga mängimise vastu ei oleks kah midagi.
suxu said…
No minul näiteks on.

Aga ma võin näidata, kui sa nii väga tahad.

Popular posts from this blog

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

Elu Pontuga

Nüüd oleks vist viimane aeg panna kirja, kuidas need esimesed kaks ja pool kuud meil Pontuga läinud on. Ta tuli meie juurde 28 august ning sellest järgmisel päeval sai just kahekuuseks.  Alguses oli raske. Me ei maganud, me ei söönud, me tegelesime ainult Pontuga. Tol ajal viisime teda kogu aeg õue ka, pärast magamist, pärast mängimist, pärast söömist, ööpäevas u 8 korda. Esimesed ööd magas Pontu minu voodi all, kuid ta on kerge unega ja mina ka, seega mina ei saanud eriti hästi magada. Siis magas ta arvutitoas koos R-ga, kui too öösel üleval oli ja siis ei saanud tema eriti liigutada, kuna Pontu oli täpselt ta tooli taga/all/ümber. Paar ööpäeva koos Pontuga ja siis otsustasime, et vaja ikkagi osta puur ja aedik.  Aja jooksul on nüüd kergemaks läinud ja tekkinud omad rutiinid. Pontu käib nüüd õues enamasti 4 korda päevas. Magab oma puuris/kuudis. Oskab käsu peale istuda ja lamada ja käppa anda. Ning sel ajal kui mul varvas väga valus oli, õppis ta ka ära käskluse "oota". Varb...