Need neli päeva, või vähemalt kolm esimest, läksid erakordselt kiiresti - viuh! ja ongi kõik. Nagu propelleriga naerukajakas. Või ka propelleris naerukajakas, kuigi see on pisut julm. Täna käis venna siin ja rääkis oma Hispaania-Portugali reisist.
Paar päeva tagasi lasti maja taga rakette.
Sai vennaga natuke ka kirjandusest räägitud, meie põhiline jututeema omavahel. Mulle tuli meelde, kuidas ma istusin kooli fuajees pingil ja lugesin Triumfikaart. Ja siis mõni aeg hiljem istusin ma kooli fuajees pingil ja lugesin Läänerindel Muutustetat. Mul on äärmiselt kahtlane tunne, et ma ei lugenud kumbagi raamatut läbi. Triumfikaart kohe kindlasti mitte. Aga minu arust LM-i kah mitte, kuigi sellest midagi ma küll nagu mäletaksin.
Tänu LM-ile sain ma saksa keele tunnis, kui mult küsiti "Was hast du gestern gemacht?", vastata "Ich habe ein Buch gelesen" ja kui sellepeale HV küsis, "Welches Buch?" või midagi säärast, siis oskasin ma kenasti vastata, et "Im Westen Nichts Neues". Raskused tekkisid alles siis, kui mult raamatu sisu kohta küsiti, aga siis ma piiksatasin eesti keeles, et ma pole seda veel läbi lugenud. Ja siis läks jutt maailmasõdadele või vähemalt sõnavarale. HV pinnis meid ikka üsna korralikult, et mida me siis ikkagi eile tegime. Ma tean, et see oli keeleõpe ja vestlusoskuse arendamine, aga temast võib tegelt oodata ka seda, et ta tahtis teada, mida me eile tegime. Oleks võinud vastata, et pole sinu asi. Aga a) ta oli siiski üsna hirmuäratav, b) ma olin sel hetkel kukupai ja c) ma ei oska saksa keeles öelda 'pole sinu asi'. Vat kui mul oleks see ajamasin ja ma läheks tagasi keskkooli, et olla lahe tüüp, siis ma ütleks talle... midagi muud. Ajamasin või mitte, HV on ikkagi hirmuäratav. Ja ma pole veel nii suits-siidine.
Eile istus kõrvalmaja katusel antenni otsas üksik vares ja ütles 'kraaks, kraaks, kraaks'. Pidas siis nii 30 sekundit vahet ja ütles jälle 'kraaks, kraaks, kraaks'. Aga siis kui ma hakkasin arvama, et oot-oot, siin on mingi seaduspära, ütles ta 'kraaks, kraaks, kraaks, kraaks, kraaks'. Aga kõik need kraaksud kõlasid samamoodi. Hiljem, enne lahkumist, kraaksus ta hoopis teise häälega.
Paar päeva tagasi lasti maja taga rakette.
Sai vennaga natuke ka kirjandusest räägitud, meie põhiline jututeema omavahel. Mulle tuli meelde, kuidas ma istusin kooli fuajees pingil ja lugesin Triumfikaart. Ja siis mõni aeg hiljem istusin ma kooli fuajees pingil ja lugesin Läänerindel Muutustetat. Mul on äärmiselt kahtlane tunne, et ma ei lugenud kumbagi raamatut läbi. Triumfikaart kohe kindlasti mitte. Aga minu arust LM-i kah mitte, kuigi sellest midagi ma küll nagu mäletaksin.
Tänu LM-ile sain ma saksa keele tunnis, kui mult küsiti "Was hast du gestern gemacht?", vastata "Ich habe ein Buch gelesen" ja kui sellepeale HV küsis, "Welches Buch?" või midagi säärast, siis oskasin ma kenasti vastata, et "Im Westen Nichts Neues". Raskused tekkisid alles siis, kui mult raamatu sisu kohta küsiti, aga siis ma piiksatasin eesti keeles, et ma pole seda veel läbi lugenud. Ja siis läks jutt maailmasõdadele või vähemalt sõnavarale. HV pinnis meid ikka üsna korralikult, et mida me siis ikkagi eile tegime. Ma tean, et see oli keeleõpe ja vestlusoskuse arendamine, aga temast võib tegelt oodata ka seda, et ta tahtis teada, mida me eile tegime. Oleks võinud vastata, et pole sinu asi. Aga a) ta oli siiski üsna hirmuäratav, b) ma olin sel hetkel kukupai ja c) ma ei oska saksa keeles öelda 'pole sinu asi'. Vat kui mul oleks see ajamasin ja ma läheks tagasi keskkooli, et olla lahe tüüp, siis ma ütleks talle... midagi muud. Ajamasin või mitte, HV on ikkagi hirmuäratav. Ja ma pole veel nii suits-siidine.
Eile istus kõrvalmaja katusel antenni otsas üksik vares ja ütles 'kraaks, kraaks, kraaks'. Pidas siis nii 30 sekundit vahet ja ütles jälle 'kraaks, kraaks, kraaks'. Aga siis kui ma hakkasin arvama, et oot-oot, siin on mingi seaduspära, ütles ta 'kraaks, kraaks, kraaks, kraaks, kraaks'. Aga kõik need kraaksud kõlasid samamoodi. Hiljem, enne lahkumist, kraaksus ta hoopis teise häälega.
Comments
Udu
Omal ajal saksa keele tund ei olnud nii tore. Või noh, siis oli, kui ta läbi sai.