Skip to main content

uut & huvitavat

Minu Uus Aasta algas enam-vähem sellega, et ma kargasin poole meetri kõrgusele õhku ja valasin pool klaasi šampust endale sülle, natuke läks põrandale kah. Aga lihtsalt sel hetkel, kui mina olin teel ühest toast teise, sest vanemad väitsid, et teisel pool oli rohkem rakette, käis üks säärane kärgatus, et ma lihtsalt ei saanud teisiti. Aga oli jah palju rakette, mõlemal pool. Taevasse vaadates küll mingit surutist näha polnud; rakette oli. Ja veidi hiljem käis meil kodus ka teine kärgatus, sel hetkel, kui mina oma õnne pange valasin. Osa valasin maha kah, kui ma pool meetrit eemale hüppasin, õnneks sülle ei valanud. Hmm, õnn süles... sulatina süles... nõup, ei kõla just eriti õnnena. Aga ma sain ühe kassi ja ühe kuke ja ühe tedre ja ühe paadi/merihobu/lohe/skorpioni. Ema sai paar puud ja ühe seene ja suusakepid. Isa õnn oli kõige arusaadavam - hunnik naelu ja kruvisid.

Aga nüüd vaatame hetkeks selja taha. Ei olnud seal kedagi. Vaatame siis märkmikusse.

Uusaasta lubadused 2008
  • ole positiivsem - marvan, et see sai täidetud. Vähemalt olin ma aeg-ajalt ikka üsna negatiivsetes olukordades nii hullult positiivne, et endalgi hakkas imelik. Näiteks Sõbrapäeval, milleks ma olin lausa plaaninud masenduses olla. Aga nää, ei tulnud välja.
  • ole julgem - eee, maitea. Teisalt ma pole muidugi eriti kindel, kas see üldse on hea soovitus. Sest mõnikord kui ma otsustan julgelt oma arvamuse välja öelda, või noh, esimese asja, mis pähe tuleb, siis pole mul just alati pärast selle üle hea meel. Aga tegelikult ma ikka ei tea.
  • aga jää siiski iseendaks - jep. Olen Suxu ehk Suxic ehk Suxu. Jätkuvalt. :D
  • tee midagi põnevat - hmm, jälle keeruline. Esiteks ma näiteks ei mäleta enam, mis ma kevadel tegin. Hmm. Ma ei istunud Jaanipäeval kodus ja haletsenud end. Ma käisin lume sees keset põldu grillimas. Ma jalutasin mööda Kolde puiesteed. Mhmm.
  • hakka tegelema lõputööga - eee, põhimõtteliselt, jah. Või põhimõtteliselt ei, aga mingimõtteliselt kindlasti jah. Marvan.
  • vaata, et Papu oma filmilubadusest kinni peaks - ma vaatasin, kuidas Papu oma filmilubadusest kinni ei pidanud. Aga filmi tahaks ikka teha, kasvõi hästi lühikese. Huvitav, kas üks hirmus-põnev-humoorikas mõrvamüsteerium mahuks kümne minuti sisse ära?
  • kirjuta lugusid - jep. Mõned kirjutasin isegi valmis.
  • loe raamatuid - jep. Ühe hunniku Pratchettit, Tuulest Viidud, Northanger Abbey ja võimalik, et veel midagi.
  • koo Triibu valmis - jep! Hea soe tore Triibu.
  • Carpe diem et noctem (tunne elust rõõmu) - jep, ja noktemit sai isegi rohkem karbitud.
Milline siis oli ikka 2008? Kiire. Viuh ja möödas ta ongi. Ehk 2009 ei lähe päris nii viuh, sest mul on nii mõndagi vaja tehtud saada. Siis vast ei lähe. Tööpäevad tõotavad pikad olla.

Comments

Popular posts from this blog

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...