Skip to main content

uut & huvitavat

Minu Uus Aasta algas enam-vähem sellega, et ma kargasin poole meetri kõrgusele õhku ja valasin pool klaasi šampust endale sülle, natuke läks põrandale kah. Aga lihtsalt sel hetkel, kui mina olin teel ühest toast teise, sest vanemad väitsid, et teisel pool oli rohkem rakette, käis üks säärane kärgatus, et ma lihtsalt ei saanud teisiti. Aga oli jah palju rakette, mõlemal pool. Taevasse vaadates küll mingit surutist näha polnud; rakette oli. Ja veidi hiljem käis meil kodus ka teine kärgatus, sel hetkel, kui mina oma õnne pange valasin. Osa valasin maha kah, kui ma pool meetrit eemale hüppasin, õnneks sülle ei valanud. Hmm, õnn süles... sulatina süles... nõup, ei kõla just eriti õnnena. Aga ma sain ühe kassi ja ühe kuke ja ühe tedre ja ühe paadi/merihobu/lohe/skorpioni. Ema sai paar puud ja ühe seene ja suusakepid. Isa õnn oli kõige arusaadavam - hunnik naelu ja kruvisid.

Aga nüüd vaatame hetkeks selja taha. Ei olnud seal kedagi. Vaatame siis märkmikusse.

Uusaasta lubadused 2008
  • ole positiivsem - marvan, et see sai täidetud. Vähemalt olin ma aeg-ajalt ikka üsna negatiivsetes olukordades nii hullult positiivne, et endalgi hakkas imelik. Näiteks Sõbrapäeval, milleks ma olin lausa plaaninud masenduses olla. Aga nää, ei tulnud välja.
  • ole julgem - eee, maitea. Teisalt ma pole muidugi eriti kindel, kas see üldse on hea soovitus. Sest mõnikord kui ma otsustan julgelt oma arvamuse välja öelda, või noh, esimese asja, mis pähe tuleb, siis pole mul just alati pärast selle üle hea meel. Aga tegelikult ma ikka ei tea.
  • aga jää siiski iseendaks - jep. Olen Suxu ehk Suxic ehk Suxu. Jätkuvalt. :D
  • tee midagi põnevat - hmm, jälle keeruline. Esiteks ma näiteks ei mäleta enam, mis ma kevadel tegin. Hmm. Ma ei istunud Jaanipäeval kodus ja haletsenud end. Ma käisin lume sees keset põldu grillimas. Ma jalutasin mööda Kolde puiesteed. Mhmm.
  • hakka tegelema lõputööga - eee, põhimõtteliselt, jah. Või põhimõtteliselt ei, aga mingimõtteliselt kindlasti jah. Marvan.
  • vaata, et Papu oma filmilubadusest kinni peaks - ma vaatasin, kuidas Papu oma filmilubadusest kinni ei pidanud. Aga filmi tahaks ikka teha, kasvõi hästi lühikese. Huvitav, kas üks hirmus-põnev-humoorikas mõrvamüsteerium mahuks kümne minuti sisse ära?
  • kirjuta lugusid - jep. Mõned kirjutasin isegi valmis.
  • loe raamatuid - jep. Ühe hunniku Pratchettit, Tuulest Viidud, Northanger Abbey ja võimalik, et veel midagi.
  • koo Triibu valmis - jep! Hea soe tore Triibu.
  • Carpe diem et noctem (tunne elust rõõmu) - jep, ja noktemit sai isegi rohkem karbitud.
Milline siis oli ikka 2008? Kiire. Viuh ja möödas ta ongi. Ehk 2009 ei lähe päris nii viuh, sest mul on nii mõndagi vaja tehtud saada. Siis vast ei lähe. Tööpäevad tõotavad pikad olla.

Comments

Popular posts from this blog

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...