Viimase aja eesti filmid on kuidagi imelikud kõik. Täna vaatasin "Kuhu põgenevad hinged" ja püüdsin sellest mingit pointi leida. Kuidagi masendav kah. Miks eestlased nii masendavad on? Okei, eile vaatasin üht soome filmi, sommid on veel masendavamad.
Praeguses meeleolus tundub mulle, et kõik need suhtedraamad ja asjad püüavad edasi anda seda, et inimesed on ühed õnnetud olendid, kes lihtsalt ei oska õnnelikud olla. Alati suudavad nad ennast õnnetuks mõelda. Tahaks nagu karjuda, et mis teil ometi viga on? Mis inimestel küll viga on? Alati on neil midagi viga. Hulluks ajab.
Ärge nüüd solvuge, eksole. Teie olete toredad. ;)
Mina olen õnnelik inimene, teate. Ma küll kirun ja halan ja paanitsen, aga tegelikult olen ma õnnelik. Mul on tore pere, toredad sõbrad, hea elu ja hea kujutlusvõime.
Ja püüdke te vaid vastupidist väita!
Praeguses meeleolus tundub mulle, et kõik need suhtedraamad ja asjad püüavad edasi anda seda, et inimesed on ühed õnnetud olendid, kes lihtsalt ei oska õnnelikud olla. Alati suudavad nad ennast õnnetuks mõelda. Tahaks nagu karjuda, et mis teil ometi viga on? Mis inimestel küll viga on? Alati on neil midagi viga. Hulluks ajab.
Ärge nüüd solvuge, eksole. Teie olete toredad. ;)
Mina olen õnnelik inimene, teate. Ma küll kirun ja halan ja paanitsen, aga tegelikult olen ma õnnelik. Mul on tore pere, toredad sõbrad, hea elu ja hea kujutlusvõime.
Ja püüdke te vaid vastupidist väita!
Comments