Minuga on viimasel ajal selline väga tore asi juhtunud, et ma leian igalt poolt ootamatuid šokolaade - laualt, külmkapist, ühest kotist kohe kaks korda. Ja-jaa, selles kotis peitub midagi. Siis, kui ma temaga ringi tuulan, leidub seal lausa umbes 5 kilo midagi. Aga kõik see pole küll šokolaad.
Eelneval ööl juhtus minuga aga selline ootamatu asi, et ma nägin täitsa õudset und. Mul ikka on paar korda ette tulnud veriseid unenägusid (minu veri, tavaliselt, kelle siis veel), aga selles lendasid lausa pead ja inimesed. Inimesed lendasid trepist alla, pead lendasid niisama, pigem küll kukkusid. Ja erinevalt osadest õudusunenägudest ei kartnud ma mitte põrmugi ja ei lennanud kah, ei mina ega mu pea. Nimelt tegutses minu majas üks verejanuline jõud (vaim/kummitus/deemon/misiganes), kes tegi lõpu peale kõigile, kes mu vastu kasvõi pisut vastikud olid. Juba vähemalt teine selline unenägu, kus salapärased verejanulised tapjad on mingil seletamatul põhjusel minu poolel. Ma püüan tavaliselt neid siis väga mitte ärritada, kes teab, mis muidu veel juhtuda võib.
Ja kui juba õudukatest rääkida, siis on Papul vist õigus, ma jah juhtun nägema kõige veidramaid filme. Üks kord, juba paar nädalat tagasi, oli film tapjamerineitsist. Jah, nõnda oligi. Kui nüüd ausalt öelda, siis ma tervenisti seda ei vaadanud, ainult alguse ja lõpu, nii et kõik vajalik sai nähtud. Seal oli nimelt tapjalibamerineitsi, kes täiskuuööl muutus kõigepealt inimeseks ja siis millekski palju hullemaks. Ja siis ta tappis kõik laevameeskonna ära ja söötis teistele merineitsidele, sest tema töö oli neile toitu hankida. Ainult ühe naise jättis ta alles ja see sai temalt lapse. Ei, muidugi oli naissoost merineitsi, see sigitamine käis kuidagi kavalamalt. Vat selline tore film.
Ja siis ma nägin sellist toredat filmi, kus terve tegevus toimus ühes toas, okei, vannituba oli ka ja tegelasi oli tervelt kolm. Põhiline tegevus oli rääkimine, kuid vahepeal ka joodi, käidi vannitoas, helistati telefoniga ja pisut isegi kakeldi ning vahepeal mindi toast välja kah (mitte vannituppa, teises suunas). Vat nõnda. Mõrvamüsteeriumi ühes toas kolme tegelasega on vist pisut keeruline teha, kuigi saab ju ka - üks tapetakse, teine tapab ja kolmas on detektiiv.
Ja praegu, veidi aega tagasi, vaatasin ma sellist lahedat inglise filmi nagu "Balletikingad". Selline tore film, aeglaselt kulgev ja mõnus vaadata. Mitte eriti dramaatiline ega koomiline, vaid selline mõnus, soe ja õdus. Ja Emma Watson mängis seal.
Eelneval ööl juhtus minuga aga selline ootamatu asi, et ma nägin täitsa õudset und. Mul ikka on paar korda ette tulnud veriseid unenägusid (minu veri, tavaliselt, kelle siis veel), aga selles lendasid lausa pead ja inimesed. Inimesed lendasid trepist alla, pead lendasid niisama, pigem küll kukkusid. Ja erinevalt osadest õudusunenägudest ei kartnud ma mitte põrmugi ja ei lennanud kah, ei mina ega mu pea. Nimelt tegutses minu majas üks verejanuline jõud (vaim/kummitus/deemon/misiganes), kes tegi lõpu peale kõigile, kes mu vastu kasvõi pisut vastikud olid. Juba vähemalt teine selline unenägu, kus salapärased verejanulised tapjad on mingil seletamatul põhjusel minu poolel. Ma püüan tavaliselt neid siis väga mitte ärritada, kes teab, mis muidu veel juhtuda võib.
Ja kui juba õudukatest rääkida, siis on Papul vist õigus, ma jah juhtun nägema kõige veidramaid filme. Üks kord, juba paar nädalat tagasi, oli film tapjamerineitsist. Jah, nõnda oligi. Kui nüüd ausalt öelda, siis ma tervenisti seda ei vaadanud, ainult alguse ja lõpu, nii et kõik vajalik sai nähtud. Seal oli nimelt tapjalibamerineitsi, kes täiskuuööl muutus kõigepealt inimeseks ja siis millekski palju hullemaks. Ja siis ta tappis kõik laevameeskonna ära ja söötis teistele merineitsidele, sest tema töö oli neile toitu hankida. Ainult ühe naise jättis ta alles ja see sai temalt lapse. Ei, muidugi oli naissoost merineitsi, see sigitamine käis kuidagi kavalamalt. Vat selline tore film.
Ja siis ma nägin sellist toredat filmi, kus terve tegevus toimus ühes toas, okei, vannituba oli ka ja tegelasi oli tervelt kolm. Põhiline tegevus oli rääkimine, kuid vahepeal ka joodi, käidi vannitoas, helistati telefoniga ja pisut isegi kakeldi ning vahepeal mindi toast välja kah (mitte vannituppa, teises suunas). Vat nõnda. Mõrvamüsteeriumi ühes toas kolme tegelasega on vist pisut keeruline teha, kuigi saab ju ka - üks tapetakse, teine tapab ja kolmas on detektiiv.
Ja praegu, veidi aega tagasi, vaatasin ma sellist lahedat inglise filmi nagu "Balletikingad". Selline tore film, aeglaselt kulgev ja mõnus vaadata. Mitte eriti dramaatiline ega koomiline, vaid selline mõnus, soe ja õdus. Ja Emma Watson mängis seal.
Comments