Skip to main content

Posts

Showing posts from April, 2009

ummamuudu

Näädsa, unustasin end tööd tegema. Ei pannudki tähele, et kell juba nii palju. Nojah, ei saa just öelda, et ma väga vara tõusnud oleksin... ja kohviubadest kohv mõjus vist kah positiivselt. Ooo! Kohvioad! Kaks kotti! Ma olen häppi! Õnnelik kohvinarkomaan. Ja šokolaadinarkomaan. Jajah, mingil hetkel täna oli mul kuus šokolaadi (suuremaid ja väiksemaid), aga siis ma sõin neist kaks ja kolmveerand ära. Need kaks olid väikesed! Ja ema võttis akna vahelt topingu ära, nagu ta väitis. Nüüd saab õhk sisse! Ja mina saavutasin kahe joonise ja katse-eksitusmeetodil selle, et suutsin dušigeeli pudeli korgi avada. Jaa-jaa. :)

aspretum

ehk konarlik, ebatasane ja kivine koht. Mul jälle ei tulnud ühtegi mõtet, mida päälkirjaks panna, aga sõnaraamat kohe siin kõrval ;) "Savoy ball" oli lahe. Mulle nii meeldis. Balletid võivad olla küll *nii* ilusad, ja ongi, aga operetid on jälle *nii* lahedad. Tahaks veel mõnda näha. Ja selle saundträkki tahaks kah. Igatahes, lõpuks tuli ta mulle jube tuttav ette; mõned siin väidavad, et see oli kunagi telkus, aga mulle jälle tundub, et ma lugesin selle kohta. Võib-olla lugesingi kunagi, kui mõtlesin, kas minna vaatama. Ja nüüd läksingi. Ja lahe oli. :) Eile vaatasin ma ETV-st teatrit. Tšehhovi Onu Vanjat. Üpriski masendav, samas jälle teiste Tšehhovi teoste (mida ma lugenud olen) kõrval üks selline positiivsem. Ma nägin pargis parte! Siin samas, üle tee pargis, ühes suuremas lombis oli kaks parti, üks oli emane ja teine ei olnud. Neljapäeval nägin, õhtul, siis kui teatrisse läksin. :) Ja teatrist tulles oli bussipeatuses pingil kass. Kui ma oleksin omal ajal mat. loogika pra...

kasutuid fakte, võibla üks kasulik kah

* Mul on nüüd laes ufo, selline ufolik ja vilgutab punast tulukest. * Tasku Rahva Raamatust maksis Jane Austeni raamat kaks korda rohkem kui Kaupsi Apollos. Kui ma nüüd järgi mõtlen, siis Ülikooli Raamatupoes oleks see võib-olla veelgi odavam olnud. * Ma nägin unes suurt musta koera, keda ma mitte kübetki ei kartnud, ja hunnikut liblikaid, kelle eest ma karjudes ühest toast teisse jooksin. Õudne oli! * Järjekordne geneetiliselt muundatud mutantelukafilm, seekord oli selleks siis kala, mitte hai, vaid selline kalajam. Nagu haug või latikas või midagi sellist. Küllaltki suur küll. Tegelt oli neid lausa mitu ja viimane ikka kõige suurem! Ja erinevalt teistest sarnastest filmidest, see naine, kes mehega sohu läks, ei olnudki see naine, kes mehega uuu-romantikat tunda sai. Uuu-romantika oli mehel, kes sohu läks, hoopis naisega, kes juba varem sohu oli läinud. Naise, kes koos mehega sohu läks, sõi kala ära. Ja romantiline peaaegu lõpp oli selline, kes mees ja naine koos päikeseloojangusse (v...

Veel traagikat ;)

I love you, Ken! Elavad Helen ja Ken, õnnelikud mees ja naine. Päeval, mil Helen teatab Kenile oma rasedusest, kolib nende majja noor meestekütt Mariia. Too võrgutab Keni. Helen näeb neid juhuslikult koos ja sooritab enesetapu. Kuid ta jääb elama. Mariia hoolitseb Heleni eest ja läheb suusatama. Seal kohtub ta maruvihase Keniga. Ta loobub Kenist ja teatab talle, et armastab teda. Ken vastab sama. Mariia lahkub. Järgmisel hommikul loeb Ken ajalehest, et Mariia on teinud enesetapu. Ta on oma verega lumele kirjutanud I LOVE YOU KEN. Ken ei ütle sellest Helenile, kellel on mälukaotus. Ken elab oma lapsega õnnelikult elulõpuni, kuid ikka meenub talle kena tüdruk, kes end tema armastuse nimel ohverdas. -- Barbie tragöödia, Suxu & Orav, aastat pole kirjas *** Lisaks sellele leidsin ma oma koomiksilaadsed jutukestega pildikesed kah üles, terve "Illi ja Amme" saaga. Nad olid jänesed. Siis nad surid ära ja olid inimesed ja siis rääkisid neist "Intriigid teispoolsuses". Ja...

Aprillimasendus

Mõnikord ma lausa vihkan seda elu. See on nii igav. Iga päeva elan ma üle vaid mõeldes õhtule, iga nädala mõeldes nädalavahetusele, iga kuu mõeldes vaheajale ja iga aasta mõeldes... ei tea millele, kooli lõpule? Ülikooli lõpule? Vanaduspäevade algusele? Või koguni surmale? Aga siis algab elu ju otsast peale ja seda ma ei taha. Beebi on küll vahel mõnus olla, aga mis edasi saab? Edasi läheb kõik samamoodi: kool, ülikool, töö, pension, surm ja siis jälle sünd, kool, jne. Tahan, et elu oleks põnev. Et mul poleks hommikul aimugi, kuidas tänane päev lõppeb ja kus ta lõppeb. Mu ainus lõbustus ja meelelahutus päevas on see, kui ma telku ette vajun või kujutan, et ma olen ilus ja et kõik mind armastavad ja et elu oleks põnev. Oh, ma vajan põnevust ja see elu ajab teinekord mul lihtsalt südame pahaks. Muidugi on veel üks asi. Ma kardan. Ma kardan kohutavalt. Kardan, et ma pole enam kõige targem. Mõnes mõttes ei meeldi mulle tark olla - inimesed ootavad sinult liiga palju. Teises mõttes ma lausa...