Skip to main content

miks naistel habet pole?

Hakkasin ükspäev selle peale mõtlema. Sellise loogilise, bioloogilise, evoloogilise.. eee.. lutsioonilise külje pealt, mitte et lihtsalt, kuna neil pole habemehormoone. Et nagu, ahvid olid kõik karvased, aga inimesed ei ole nii karvased, nii et miks ikkagi naistel habet pole? Või miks siis meestel on?

Esimene mõte kohe habeme funktsiooni kohta, et see kaitseb. Külma eest kaitseb. Ürgtiigri eest vist väga ei kaitse, kuigi nagu väidab Horisont, "ürgtiiger näksas üllatavalt õrnalt". Aga külma eest ikka ja eks vanal ajal olnud nii (enne feminismi), et mehed käisid väljas küttimas ja naised kasvatasid tule ümber lapsi. Ja noh, võib-olla mingi kasu oli mõõkhambulise tiigri vastu kah. Äkki talle läksid karvad kurku või midagi.

Teine mõte. Meestele meeldisid habemeta naised rohkem ja seega loodusliku valiku tagajärjel jäid ellu habemeta naised. Ja meestele meeldisid habemeta naised rohkem selle pärast, et neist sai aru, et nad olid naised. Nii et point ei pruukinudki olla meeldimises, vaid arusaamises. Sest kõigi nende saja kihi loomanahkade ja karvakasukate all, kes see täpselt aru saab. Ja katsuma ei julge ka minna, äkki tuleb välja, et oih, uups, sorry.

Kolmas mõte. Meestel on habe samal põhjusel, mis isalõvil on lakk. Kui ma ainult toda põhjust teaksin. Ses mõttes, et sarvikute sarvedest saab aru, need on neil kaklemiseks emaste ja karja juhtpositsiooni pärast, aga ainus eesmärk, mis lakal sellises olukorras saab olla, on kah just see, et kui vastane kõri kallale hüppab, siis lähevad talle karvad kurku. Tegelikult ma mõtlesin küll rohkem seda moodi, et aaarrgghh! mul on habe! ma olen mees! kuulake kuidas ma möirgan! Et nagu staatuse sümbol või nõndamoodi.

Neljas mõte. Pole veel pähe tulnud. Mis teie arvate?

Comments

sussa said…
Isalõvidel on lakk seepärast, et sellega nad saavad naislõvide ees uhkeldada, et nad on nii toredad ja võimsad ja terved ja hästi toidetud ja üldse hullud tegijad. Nii et võib-olla on meestel habe kah selleks hoopiski, et naised näeksid, kes on tegijam, kellel on uhkem habe, karv läigib ilusamalt... et asi ei olegi selles, et miks naistel habet ei ole, vaid selles, et miks meestel ikka veel on.

Aga väga tõenäolinje põhjus on ka see, et naised on lihtsalt arenguastmelt ahvidest kaugemale jõudnud kui mehed.
suxu said…
Seega meestel on habe ja naistel ei ole sel põhjusel, miks isane sinikaelpart on roheline ja emane pruun. Nojah, võib-olla päris mitte selleks, et pilliroos märkamatuks jääda, aga eks seegi ole vajalik oskus.

Ehk siis meestel on vaja uhkeldada oma uhke habemega, et naised ikka vaataksid, et oo! kui uhke habe, küllap tal on ka head geenid.

Aga ikkagi ma ei suuda loobuda kaitsefunktsioonist. Juuksed on meil ju ometi selleks, et aju ja kaela kaitsta, miks ei peaks siis habe olema just selleks, et kõri kaitsta. Sest kõri on üpriski oluline ja ürgtiigrid, eks ole.
sussa said…
Ma siiski jääks enda arvamuse juurde, et habe on meestel selleks, et naistele silma hakata; lihtne põhjus selles, et habemehormoon (nagu sa teda nii toredasti nimetasid) on seesama, mis teeb mehest mehe; ehk kellel on uhkem habe, sel on rohkem testosterooni, see on tegijam mees, lapsed saavad tublimad... või midagi säärast.
suxu said…
Kas ma võin siinkohal ära märkida, et ma tean üht teatud Tigu, kellel ei ole uhket habet?

No mina jään ürgtiigri kõrvale. Eee... tore kiisu.
sussa said…
No eks ma pean tunnistama, et lisaks habemele tasub ka teisi omadusi tähele panna.
suxu said…
Aga siis ma hakkasin mõtlema, et kuidas isaahvid seda teevad. Neil ei ole ju habemeid, millega emaahvide ees uhkustada. Nad on lihtsalt üleni karvased. Kas neil on siis paremates peredes lihtsalt ilusam karv? Või nemad ei uhkustagi. Sel juhul oleks ju inimene samm tagasi, mitte samm edasi. Allakäik on ta igatahes, käik puu otsas alla. Äkki peaks tagasi üles ronima ja täisid aretama hakkama.
sussa said…
No mina jälle mõtlesin, et miks küll orav ja udu oma arvamust sel teemal ei avalda!
suxu said…
No tundub, et ka sinu arvamused sel teemal on ammendatud.

Popular posts from this blog

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...